Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad on jõudnud kasumisse
Poolenisti Rootsi Swedbankile kuuluv
Hansapank on jätkuvalt suutnud säilitada oma liidripositsiooni, teenides märtsis kasumit 41,4 miljonit ja I kvartaliga kokku 115 miljonit krooni.
Ei saa öelda, et Hansapanga tulemused ülivõrdes oleksid väga head, kuid ikkagi on esimeses kvartalis hästi läinud, lausus Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke. «Olime alguses pessimistlikumalt meelestatud, kui meil läks,» lisas ta.
Raasuke nentis, et kasumi peamine põhjus on hea laenude kvaliteet. Bilansi järgi on laenukahjumite kattereserv Hansapangal võrreldes aasta lõpu seisuga kasvanud 152 krooni võrra ligi 450 mln kroonini. Hansapanga laenuportfell küündis märtsi lõpus enam kui 12 mld kroonini. Hoolimata Hansapanga headest tulemustest Tallinna börsil langes Hansapanga aktsia hind reedel 0,29%.
Ühispanga maakler Märt Helmja ütles, et Hansapank alustas langust juba neljapäeval. «Konkreetset põhjust sellel ei ole, panga tulemused olid head,» nentis Helmja. Samas lisas ta, et müügis oli suurem kogus Hansapanga aktsiaid.
Bilansimahu järgi teine pank Eestis, Ühispank, teenis esimeses kvartalis kasumit 20 miljonit krooni, sh märtsis 9,9 miljonit. Panga varad on aasta esimese kolme kuuga suurenenud ligi kümnendiku võrra.
«Ühispangal on keeruline olukord, sest suuromanik Skandinaviska Enskilda Banken toob oma inimese ka tegevjuhtkonda riskijuhtimisse,» lausus ühe teise Eesti kommertspanga juhatuse liige. SEBist tuleb Ühispanga juhatusse Johan Lindh, kes hakkab tegelema riskide juhtimisega ning bilansi ja intressidega.
«Üks põhjus, miks Ühispanga kasuminumbrid nii väikesed on, on see, et Ühispank on oma reputatsiooni rahalaenajana ära rikkunud, laenates kõrge intressiga,» rääkis pankur. Tema sõnul ei ole Ühispanga seis nii halb kunagi olnud, et peaks nõnda kallilt raha laenama.
Optiva Panga finantsdirektor Priit Perens ütles, et Ühispank üritab struktuure käima panna ning efektiivsust tõsta, mis on tingitud asjaolust, et Ühispank on tekkinud mitmete ühinemiste teel. «Hansapangal on seevastu vaid üks ühinemine olnud,» tõdes ta. Perensi sõnutsi lõpetab Ühispank selle aasta kasumiga, kuid tõenäoliselt Hansapangale järele ei jõua.
Eelmisel aastal Investeerimis- ja Forekspangast kokku pandud ning Eesti Panga enamusosalusega Optiva Pank jõudis esimeses kvartalis 1,57 miljoni kroonisesse kasumisse tänu märtsi 1,72 miljoni kroonisele kasumile.
Oleme oma murdepunkti läbinud ja hakkame tulemustega plussi minema, lausus Priit Perens. Ta lisas, et pank on müünud ka aktsiaid, sest turg on tõusnud.
Potentsiaalse laenukahjumi reservi suurendas Optiva esimeses kvartalis 3,7 miljoni krooni võrra. Optiva on provisjoneerinud oma 2,1 miljardi kroonisest laenuportfellist 228 miljonit krooni. «Konkreetsetele laenudele provisjone me ei teinud, kuna sellist vajadust ei ole,» ütles Perens. «Me oleme öelnud, et lõpetame selle aasta plussis, konkreetset numbrit ei taha välja käia.»
Optiva Panga bilansimaht oli märtsi lõpuks 3,34 miljardit krooni, kasvades esimese kvartaliga 5,5 protsendi võrra.
Autor: Sten A. Hankewitz