Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avalik sektor elab üle võimete
Milline on kõige mõistlikum viis valitsussektori 2,5 miljardi kroonise puudujäägi katmiseks?
Ma arvan, et kõige õigem on ikkagi otsida veel võimalusi kulutuste kärpimiseks ja planeeritud miljardile tuleb lisaks leida täiendavaid allikaid.
Eelkõige tasub keskenduda avaliku sektori palgafondile, mis on kasvanud palju rohkem, kui planeeriti eelmisel aastal. Majanduskasv ja inflatsioon on olnud aeglasem, nii et taotletud reaalpalga kasv on tegelikult kujunenud riigisektoris palju suuremaks kui teistes harudes.
Väikeettevõtted ja põllumajandus pingutavad püksirihma, aga avalik sektor samal ajal aina suurendab reaalpalkade kasvu.
Riikliku sektori kulutused on viimase aasta jooksul sisemajanduse koguproduktiga võrreldes ikka päris kiiresti kasvanud. Praeguse eelarve alusel võib see veelgi kasvada. Probleem on selles, et kulutused kasvavad küll plaanipäraselt, aga plaan on liiga optimistlik.
Rahandusminister ütles, et defitsiidi katteks lähevad käiku riigi strateegilised säästud. Kuidas kommenteerite sellist sammu?
Kui see on ajutine lahendus ja samal ajal astutakse samme, mis tagavad, et terve aasta jooksul puudujääk väga suureks ei kasva, siis pole asi nii halb.
Kui aga on näha, et jupphaaval süüakse seda raha lihtsalt ära ning olukorra stabiliseerimiseks tegelikult samme ei astuta, saadab see muidugi negatiivse sõnumi.
Kas eelarveprobleemid kujutavad ohtu krooni stabiilsusele?
Lühiajaliselt on raha stabilisatsioonifondis olemas. Senikaua, kuni seda raha jätkub, pole kindlasti otsest ohtu.
Aga inimesed hakkavad siit omi järeldusi tegema. Seepärast on rahapoliitika ja eelarve tasakaalustamine krooni pikaajalise stabiilsuse jaoks küsimus number üks.
Kui seda teha ei suudeta ja eriti kui harjutakse praeguse riiklike kulutuste tasemega, siis on see probleem. Ja kui räägitakse, et järgmise aasta eelarve kasvu pole olemas või peab nominaalis kulutusi isegi vähendama, siis see näitab, kui palju oleks juba praegu vaja kärpida selleks, et järgmisel aastal oleks võimalik natuke ratsionaalsemalt planeerida.
Aga kui kulutusi kärpida ikkagi ei õnnestu?
Kindlasti riskiaste kasvab. Kas see tingimata viib mingisuguse muutuseni krooni osas, on raske öelda. Pigem oleks see üks lisariski faktor.
Rahandusministeeriumi andmetel on SKT kasv esimeses kvartalis 2 protsendiga miinuses. Kas näete võimalusi, kuidas majandust elavdada?
Valuutakomitee süsteemi puhul ei ole eriti palju meetmeid, et majandust stimuleerida. Kui hakata seda tegema eelarve puudujäägi kaudu, siis kasvavad finantsriskid veelgi suuremaks.
Minu meelest on siiski paranemine juba täheldatav. Eesti tööstustoodangu näitajad on viimastel kuudel paremad kui aasta alguses.
Minu arvates jääb see miinus kaks kõige madalamaks numbriks. Võib loota, et teise kvartali tulemus on nullilähedane ja kolmandas ning neljandas kvartalis võib juba kindlasti mingit kasvu oodata.
Viimase nelja kuu puhul on tööstustoodangu baas alla pekstud, võrdlus oleks juba väga madala 1998. aasta tasemega. Sellelt tasemelt viimase nelja kuu jooksul edasi liikuda peaks olema juba üsna kerge. Seega pole aasta arvestuses majanduskasvu saavutamine välistatud.
Autor: Henrik Ilves