Rannas peab olema ujujale vajalik info

Igas supelrannas peaks olema supelranna skeem, infotabel vee- ja õhutemperatuuri kohta, hädaabi telefoninumber, signaallipu mast, valvatava ranna piirdemärgid jm vajalik teave.

Ujumiskoha piirdepoid ei tohiks olla sügavamal kui 1,7 m, soovitav on piirata ka laste ujumiskoht sügavuseni 0,5 m. Piirdepoid peaks paigaldama 50 m vahedega, et need oleksid nähtavad. Poidega peab märgistama ka purilaudade, skuutrite, paatide jt veesõidukite rajad nii, et nad suplejaid ei ohustaks.

Rannas peab suplejate informeerimiseks olema rahvusvaheliselt kehtivad infolipud -- punane-kollane-roheline.

Lippude tähendus: punane lipp -- suplemine ja ujumine on eluohtlik. Veekogu on tormine, suured lained, järsk sügavuste muutus kalda lähedal. Halb ilm, külm vesi.

Kollane lipp on hoiatava tähendusega. Suplemine ja ujumine on ohutu ainult kogenud ujujatele, vähemkogenuile aga ohtlik. Lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad paanikasse sattuda ning elu ohtu seada. Muutlik ilm. Tuulevaikus vaheldub iilidega, mis tekitavad suurt lainetust.

Roheline lipp -- ilm on tuulevaikne või puhub nõrk tuul. Ilus ilm. Ujumine on lubatud kõigile.

Lastevanemad peaks rannas hoolsamini oma laste mänge ja tegevust jälgima ning pisikestega koos vees viibima. Ka siis, kui laps on kummimadratsil, rõngaga või mõne teise veepinnal ujuva esemega, peab täiskasvanu tingimata tema kõrval olema, sest laps võib vette libiseda või kummimadrats katki minna.

Et algaval suvehooajal ohutult veemõnusid nautida, peab hindama oma ujumisoskust objektiivselt. Hinnata tuleb ka seda, kuidas ennast või teist veeohus aidata, et arukalt ja rahulikult tegutseda ja mitte paanikasse sattuda.

Neil, kes karastatud pole, on soovitav ujumisega alustada, kui vesi on 17--19 kraadi, õhk 20--23 kraadi soe ning ilm vaikne ja päikeseline. Esimene suplus võiks kesta 3--4 minutit.

Turvaline on ujuda poidega märgistatud veealal. Soovitav on ujuda rinnasügavuses vees, sest poide piiril on sügavus 1,7 m, ning paralleelselt kaldaga. Mõistlik pole minna suplema halva enesetundega, väsinuna ja higisena ning siis, kui olete alkoholi või muud meelemürki tarvitanud.

Kui olete oma võimeid üle hinnanud ja tajute kohkudes, et ei jõua enam randa tagasi ujuda, jääge rahulikuks, heitke pingevabalt selili, tehes jalgade ja kätega aeglasi nõrku ujumisliigutusi. Paarist minutist sellisest puhkamisest on küllalt. Inimene tajub, et vesi teda kannab ja ohtu pole, samuti mõjuvad aeglased liigutused rahustavalt. Veepinnal puhkamist oleks mõttekas madalas vees eelnevalt harjutada.

Kui te ei suuda uppumisohus olevat inimest ujudes abistada, otsige esemeid, mida abivajajale ulatada või heita (käterätik, trikoo, pall vms). Päästevahenditeks sobivad kõik küllaldase ujuvusega esemed.

Ujudes päästma minna võib hea ujuja. Kui oma võimetes kindel ei ole, siis on õigem tegutseda nii: hüüa appi, jäta meelde vee alla vajumise koht kas poi või mingi kaldamärgi järgi. Kui võimalik, saada kedagi vetelpäästesse ja jää ise paigale, et päästjatele õige koht näidata.

Ka vetelpäästevalvega randades arvestatagu, et vetelpäästjad ei suuda iga suplejat jälgida, seepärast tuleb kõikjal ujumisel ettevaatlik olla.

Tuletame veel kord meelde, et turvaline on supelda poidega piiratud veealal. Kus see puudub, tuleks valida liivase põhjaga selge veega aeglaselt sügavaks minev järve- või mererand. Enne ujuma minekut tuleb lapsed paaridesse jaotada ning nõuda, et vees viibides jälgiks igaüks oma kaaslast. Lastega vees peab olema ka täiskasvanu, kes oskab ujuda, päästa ja esmaabi anda. Omavahele ei tohi jätta ka neid lapsi, kes vette ei lähe.

Tänavu on avatud 30 vetelpäästevalvega supelranda ja ujumiskohta. Peatselt avatakse veel teisigi omavalitsuste ja eraaktsiaseltside vahenditega mehitatavaid randu. Ka mitmetes väiksemates ujumiskohtades kavatsetakse heakorrastada ujumiskoht, paigaldada piirdepoid, riietuskabiinid ning rahvale pakutakse kiirtoitu, jäätist ja karastusjooke (Emmaste vald, Sõru rand).

Ainuke nn sinilipu ranna tunnistuse omanik on Pärnu supelrand. Mitmete omavalitsuste (Otepää jt) taotlused on jäänudki seni vaid jutu tasemele. Samas on teistes arenenud riikides sinilipu randu hoopis rohkem (Taanis 185, Rootsis 37, Prantsusmaal 399 jne).

Autor: Helgi Lutvei