Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank teenib kõige enam
«Kasum oli oodatud tasemel ja peaks plaanituni jõudma ka aasta lõpuks, kuid murelikuks teeb hoopis vähene huvi laenude vastu,» ütles Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke. «Kuigi laenuintressid on langenud, pole niipalju nõudlust raha järele, kui meil pakkuda oleks,» selgitas ta. Raasukese sõnul vähendab rahaküllus positiivsest küljest sõltuvust välispankadest, mis teeb pankade ja kogu majanduskeskkonna stabiilsemaks.
Optiva Panga poolaasta kasum oli 7,6 mln krooni. «Oluline on, et saime deposiidibaasi samale tasemele enne Venemaa kriisi olnuga,» rääkis Optiva Panga finantsdirektor Priit Perens. Tema väitel tegeleb pank edasi hoiuste mahu kasvatamise ja aktsiaportfelli tasakaalustamisega. «Kasum on praegu omakapitali jaoks selgelt väike,» rääkis Perens.
Hansa Investmentsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki sõnul võib investorile kõige magusamaks palaks kujuneda Hansapank, kellel tuleb oma üleliigse kapitaliga midagi peale hakata. «Üks kolmest, kas nad ostavad Leedust panga -- mida ma silmapiiril ei näe --, korraldavad oma aktsiate tagasiostu või maksavad kogu lähima paari aasta kasumi dividendideks,» lisas peaanalüütik. Suuremate pankade esimest poolaastat iseloomustavad nõudmiseni hoiuste mahu kiire kasv ja laenuportfellide mahu kahanemine. Tähtajaliste hoiuste maht on väike madalate hoiuseintresside tõttu, samas pidurdab laenuportfelli kasvu majanduslik kindlusetus.
Kommertspankade bilansimaht kasvas poolaastal 8,1%, olles kokku 44,3 mld krooni.
Autor: Anu Jürisson