23. september 1999 kell 22:00

Aktsiisi tõus mängib turu salakütuse kätte

Täna seisame väljavaate ees, et üle kaheksa krooni tõusnud bensiiniliitrile tahab riik 1. detsembril veel 50 senti aktsiisi lisada, mis teeb liitrilt kokku aktsiisiks 3.50 ja paneb inimeste kannatuse proovile. Õnnelikuks ei saa ei seaduskuulekad kodanikud reisijad, tanklaketid ega riikki.

Äripäev on seisukohal, et riik peab kütuseaktsiisi tõusu edasi lükkama. Niiviisi bensiini hinna tõusu veidigi pehmendades saab ta asuda täitma oma reguleerivat funktsiooni, millest on nii palju kõneldud.

Peamine vastuargument on, et riigil läheb raha tarvis, eelarve vajab hädasti iga krooni -- tulekul on uus tulumaksuseadus, käivitamisel paljud elutähtsad reformid, mis esialgu ainult pingestavad eelarvet. Kui hinnata kütuse jaeturu mahuks Eestis 2,5--3 miljardit krooni aastas, siis annaks 50sendine aktsiisitõus riigikassasse ca 160--190 miljonit krooni.

Samas on korduvalt tõestust leidnud tõsiasi, et mingist piirist alates ei suurenda kõrgem maksumäär enam maksulaekumisi. Kõige valusamat tagasilööki koges riik alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisel. Legaalse alkoholi müük langes kiiresti kaks korda ja salakaubavedajad hõõrusid heameelest käsi. Ja miks nad polekski pidanud, kui riik mängis legaalse turuosa vabatahtlikult maha.

Sama teed võib minna kütuseturg. Senised Statoili, Neste, Shelli jt kunded teevad sagedamini peatuse kusagil teeotsas paakide juures ja võtavad auto kütust täis. Kas aktsiisid ka sealt riigieelarvesse laekuvad, on vähemalt niikaua ebaselge, kuni piir ja toll salakütust kinni ei pea. Või võtkem kasvõi liinibussid, mis sõidavad Venemaa vahet -- nende tankimine käib Venemaal.

Toormehinna tõus, mida ei saa eitada, on koos jaehinna tõusuga suurendanud käibemaksu laekumist, nii et riigieelarve peaks olema oma kätte saanud. Kahekroonise jaehinna tõusu taga on tervelt 30 senti suurem käibemaks, mis on aktsiisi tõusuga täiesti võrreldav suurus. Samuti ei jõua kütuseaktsiis suures ulatuses oma esialgse eesmärgini, tee-ehituse ja -remondini.

Aktsiisi tõstmise vajalikkuses ei veena ka europõhjendus. Olgugi Põhjamaades liiter oma 14 krooni, on see elatustaset arvestades vähem kui 8 krooni Eestis. Need, kes on käinud USAs, on meeldivalt üllatunud sealsest 4--5kroonisest bensiiniliitrist.

Valitsus on rääkinud aktsiisitõusude pidurdamise vajadusest. Ainuüksi kütusehindade tõusuga kaasnev inflatsioon valmistab muret, sest Euroopa majanduslikku ja rahaliitu üle 3% aastainflatsiooniga ei pääse. Paremat aega kui praegu, et riigil kodanikule samm vastu astuda, polegi.

Hetkel kuum