Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võtke vähemalt lepingule allkiri
Enamasti tegutsevad metsavõlglased järgmiselt: füüsiline või juriidiline isik, kellele tavaliselt kuulub raiebrigaad, töötab omaniku teadmisel metsa üles ning müüb maha. Omaniku jätab ta aga rahast ilma.
Kelmi ohvriks langevad tavaliselt need, kes omavad kasvavat metsa, ei saa seda ise üles töötada, kuid müüa ka ei soovi. Et metsaga veidi teenida, kasutavad nad n-ö ülestöötajate abi. Tavaliselt sõlmitakse ka lepingud, mis on juriidiliselt nõrgad ja annavad mitmeid tõlgendusvõimalusi.
Siis võtab brigaad metsa maha, tavaliselt rohkem, kui kokku lepitud, müüb palgid, kuid omanikule ei maksa. Tihti kasutab pettur töödel kohalikke inimesi, kes jäävad ilma lepinguta tehtud töö tasust ilma. Samuti jääb raha saamata metsa väljaveo- ja transpordifirmadel.
Teisel juhul ostab vahendaja üles töötatud metsamaterjali. Ta lubab kõrgemat hinda ja on nõus musta tehinguga, et metsamüüja ei peaks tasuma tulumaksu. Tavaliselt sõlmitakse leping, mille järgi ostusumma tasutakse mingi aja pärast, kuid pärast tähtaja saabumist algab venitamine.
Petturitel ei ole tavaliselt registreeritud vara ega kindlat töökohta, firmad on enamasti riiulifirmad. Kuna võlgnik ja võlausaldaja on lepingulistes suhetes, politsei kriminaalasja tavaliselt ei algata.
Pettuse vältimiseks on ka kõige suurema sõbraga kasulik sõlmida kirjalik ostu-müügileping. Selles tuleks fikseerida summa, selle üleandmise kord (sularahas või pangaülekandega), sanktsioonid (viivised, leppetrahvid, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud). Kauba üleandmisel peab saajalt võtma allkirja, et viimane on selle kätte saanud.
Autor: Siim Raid