Majanduspolitsei läheb hingusele

Eestis uurib majanduskuritegusid vähemalt kümmekond ametiasutust alates tollist ja tarbijakaitseametist ning lõpetades kaitsepolitseiga. Ka politseiametis tegeleb sellega kaks eraldiseisvat struktuuri -- lokaalseid juhtumeid uurivad kohalikud prefektuurid ja keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakond, kes peaks tegelema üleriikliku ja ka riigipiire ületava kuritegevusega.

Suure raha liikumist ja keerukaid pettuseskeeme lahtiharutavate majanduspolitseinike igapäevatööd ei koordineeri praegu aga keegi, sest endine ülemkomissar Veljo Aleksandrov lahkus politseist ja tema asemele pole kedagi määratud.

Keskkriminaalpolitsei abidirektor Kersti Jundas ütleb, et uut ülemkomissari ei kavatsetagi majanduskuritegude osakonda määrata, sest see niikuinii reorganiseeritakse. Arutluse all on olnud erinevad variandid.

Üks stsenaarium on selline, et majanduspolitseinikud viiakse üle organiseeritud kuritegevuse osakonda, mida juhib Andres Anvelt, räägib Jundas.

Jundas ei arva siiski, et majanduskuritegude osakonna kaotamine oleks tõsisem tagasilöök. «Majanduskuritegude uurimine jätkub igal juhul, lihtsalt ülemusi jääb vähemaks. Võib-olla reorganiseerimine hoopis tõhustab seda, sest me tegeleme siis tõesti ainult suurte asjadega ega dubleeri enam prefektuuride tööd,» nendib ta.

Politseiameti peadirektor Harri Tuul leiab, et keskkriminaalpolitseis töötavate majanduspolitseinike üleviimine teise osakonna alluvusse kuritegevuse vastast võitlust ei mõjuta. «Mina ei näe seda majanduspolitsei likvideerimise või nõrgestamisena, sest esiteks on vastavad talitused prefektuurides olemas, teiseks jätkab enamik praegustest inimestest oma tööd. Reorganiseerimise eesmärk on lihtsalt see, et igasugu kõrgemaid ametnikke jääks vähemaks,» väidab ka Tuul.

Tema hinnangul on majanduspolitseinike viimine organiseeritud kuritegevusega võitleva osakonna alluvusse täiesti loogiline, sest need kaks valdkonda on omavahel tihedalt läbi põimunud.

Jundas möönab samas, et soovi korral oleks majanduskuritegude osakonnale uut võimekat pealikku raske leida. «Aleksandrovi lahkumise tõttu on meil korvamatu kaotus just intellektuaalse poole pealt,» kostab asedirektori häälest kibestumisnoot.

Veljo Aleksandrov lahkus politseist 1. oktoobril ning töötab nüüd Eesti Energia sisekontrolliosakonna peaspetsialistina. Oma endisest tööst ning politseist lahkumise põhjustest ta rääkida ei soovi. «Mitu väljaannet on tahtnud minuga lugu teha. Ma olen neile kõigile ära öelnud, sest see etapp on jäänud seljataha,» lausub Aleksandrov kindlalt.

Kui küsida, kes siis praegu keskkriminaalpolitseis kahekümne majanduspolitseiniku tööd korraldab, nimetavad nii Aleksandrov kui ka politseiametnikud pangakuritegude tõkestamise talituse komissari Henri Sepa nime.

Sepp ise sellega nõus ei ole. «Majanduskuritegude osakonnas on kolm talitust. Ma ei ole Aleksandrovi asemel, sest kohale määramine käib ikka vastava käskkirjaga. Ilma juhita me muidugi pole, sest allume praegu otse keskkriminaalpolitsei peadirektorile, « ütleb Sepp.

Rääkides kavast majanduspolitsei reorganiseerida, jääb Sepp ettevaatlikuks. «See ei ole küsimus mulle ja mina ei oska öelda, kas osakond päris ära kaob,» väidab ta. «Kõik sõltub sellest, milline eesmärk püstitatakse. Miks mitte suunata kogu jõud organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele. Meie oleme oma ala fanaatikud ja minu jaoks ei ole vahet, kas ma tegelen pangakuritegude või mafioosode püüdmisega.»

Ehkki keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna töökohustuste hulka kuuluvad ka suuremahulised maksupettused, on maksuamet seni eelistanud koostööpartnerina hoopis Tallinna prefektuuri majandusasjade talitust.

Marek Helinurme juhitav Tallinna majanduspolitsei teostab viimasel ajal efektseid ja meedia tähelepanu pälvivaid operatsioone, nagu näiteks läbiotsimised Divecis ja Tallinna Soojuses, samal ajal kui üleriigilisest majanduspolitseist suurt kuulda pole. Helinurme riikliku majanduspolitsei kavandatav reorganiseerimine eriti ei kurvasta. «Meie käest käib juba niigi läbi 80 protsenti majanduskuritegevusest,» räägib ta.

Helinurm ütleb, et mitmed n-ö suured asjad tulevad Tallinna prefektuuri, sest keskkriminaalpolitsei ei saa nende uurimisega lihtsalt hakkama. «Meie saame sama palju palka kui nemad, aga meil on palju rohkem juhtumeid ja ka töö tulemuslikkus on parem,» väidab Helinurm.

Sellele, kas majanduspolitsei töö tulemuslikkus on tõepoolest prefektuuride omast kehvem, on raske kinnitust leida. Sepp ütleb, et tema pangakuritegude talituse komissarina numbreid öelda ei oska ja soovitab andmeid küsida Aleksandrovilt või politseiameti kriminaalosakonnast. Osakonna politseidirektor Karl Kolla aga teatab, et kuna prefektuuride ja keskkriminaalpolitsei funktsioonid on erinevad ja uuritavad kuriteod erineva raskusastmega, siis ei saa neid struktuure omavahel võrrelda.

Aastaid politseis töötanud endine politseiameti peadirektori nõunik Jaanus Rahumägi aga leiab, et majanduspolitsei iseseisva üksusena likvideerimine oleks viga. «Eestis ei paista keegi mõistvat, et järgmise sajandi kuritegevus pole mitte niivõrd tänavakuritegevus, vaid arvuti- ja riigipiire ületav kuritegevus. Majanduspolitsei tähtsus peaks tulevikus minu arvates seega hoopis suurenema,» räägib Rahumägi.

Rahumägi leiab küll, et politseiameti struktuur on liialt killustunud, kuid lisab, et üleriiklikku majanduspolitseid on ilmtingimata vaja. «Kui praegu saab võib-olla tõesti veel kuidagi ka ilma hakkama, siis varem või hiljem tuleb sama üksus taastada.»

Autor: Henrik Ilves