Osa riigikassa raha läheb Hansapanka

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 3. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa riigikassa raha läheb Hansapanka
Rahandusminister Siim Kallas ja Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt allkirjastasid eile riigikassa kontsernikonto lepingu, mis võimaldab Hansapanga klientidel oma maksed tasuda Hansapanka. Varem laekusid maksud Ühispanka.
Lepingust võidavad meie kliendid, sest suur osa maksumaksjatest on Hansapanga kliendid, kellel edaspidi ei ole enam tarvis Ühispanga kaudu arveldada ja selleks topeltarveid omada, rääkis Neivelt.
«See saab järgmisel aastal olema meie müügihitt, et arveldusi saab teha panga siseselt,» lausus Hansapanga juhatuse liige äripanganduse direktor Gerd Müller.
Mülleri sõnul prognoosib Hansapank lepingust kodumaiste arvelduste mahu suurenemist 15%. Panga jaoks ei ole oluline mitte tehingute rahaline maht, vaid tehingute arv, sest pank teenib tehingu pealt, selgitas Müller. Sularahamakse Tallinnas maksab 9 krooni ja mujal Eestis 6 krooni, ka Telehansa ülekanded on vastavalt paketile tasulised.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna arengutalituse osakonna juhataja Marko Otsing on varem öelnud, et riigikassa teeb päevas tuhandeid ülekandeid. Riigikassa aastakäive on tulevast aastast ligi 30 mld krooni.
Kallas märkis, et teise kontsernikonto avamine ei tähenda olulist riigi raha väljavoolu Ühispangast. Kallas kinnitas et pankadesse hakatakse suhtuma võrdselt.
Ühispanga avalike suhete osakonna asejuhataja Andres Aarmaa ütles, et kontsernikonto jagamisel ei ole panga majandustegevusele mõju. «Kui tegutsesid veel Hoiupank ja PEP, oli riigikassa raha jagatud kolme panga vahel ja kõik teenisid normaalselt, nüüd on osalisi vähem,» lausus ta.
Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuki sõnul ei mõjuta riigikassa kontsernikonto jagamine oluliselt Hansapanka ega Ühispanka, sest teenust tuleb müüa hulgihinnaga, see ei ole mingi kasumi teenimise allikas. «See pirukas, mida jagatakse, on oluliselt väiksemaks jäänud,» lausus Reisenbuk.
Suprema analüütik Paavo Põld lausus, et riigi vabad vahendid on vähenenud, kuid kontsernikonto omamine tõstab panga mainet ning paljud kliendid usaldavad seetõttu raha julgemalt panga hoolde.
Kunagi oli kontsernikonto Ühispangale laenude refinantseerimiseks tähtis, kuid praegu on pangal likviidsust piisavalt, märkis ta. Riigi rahale tuleb maksta kõrgemat intressi, mistõttu pole kontsernikonto saamiseks tarvis liigseid jõupingutusi, ütles Reisenbuk.
Analüütikud ei prognoosi kontsernikonto lepingu mõju suurpankade aktsiahinnale. «Kui olulised majandusnäitajad ei ole aktsiahinda mõjutanud, siis praegune väiksem uudis seda ka vaevalt muudab, « lausus Põld.
Hansapanga aktsia hind langes eile börsil 0,6%, 77,8 kroonini. Ühispanga aktsia eilne sulgemishind oli 20,1 krooni, mis on ühe protsendi võrra teisipäevasest kõrgem.
Hetkel kuum