Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti spordis liikuv sponsorraha ületab 50 miljonit krooni
Julgen väita, et Eesti spordis liikuv sponsorsumma ületab 50 miljoni krooni piiri.
Keskmiselt kulub firmade turunduseelarvetest sponsorlusele maailmas «ainult» 6%. Sponsorprogrammide tulemused lubavad hinnata sponsorluse osatähtsust tihti palju enamaks.
Kas sellised tendentsid ja tulemused on võimalikud ka Eestis? Eeldades Eesti firmade turundus- ja reklaamieelarvete aastamahuks 1 miljard krooni, tähendaks see, et sponsorlusse investeeritakse ca 50--60 miljonit krooni.
Ei ole lihtne täpseid numbreid välja tuua, nende avalikustamisest ei ole keegi huvitatud. Mingid arvud võib siiski kokku panna, võttes aluseks nn publikualad ehk pallimängud.
Eesti Eurosarja korvpallimeeskond vajab aastas minimaalselt 5 miljonit krooni, ainult Eesti sarjas osaleja võib välja tulla paar korda väiksema summaga ehk umbes 2 miljoni krooniga.
Umbes samasugused numbrid peaksid kajastama ka jalgpallimeeskonna eelarvet. Võrkpallurid peavad tõenäoliselt läbi ajama veidi vähemaga -- võib eeldada, et keskmine meeskonna eelarve on 1 miljon krooni. Eestis on korvpalli-, jalgpalli- ja võrkpallimeeskondi paarikümne ringis -- niisiis saab tulemuseks 20 miljonit krooni.
Peale meeskondade on aga olemas ka naiskonnad ja paljud teised spordialad, nagu näiteks suusatamine, kergejõustik, vehklemine, dzhuudo, purjetamine, jäähoki jne.
Spordisponsorlus ei piirdu ainult spordialadega, on palju võistlusi, mille toimumine on võimalik ainult tänu sponsoritele, nende hulgast ilmselt tuntuim ja paremini organiseeritud on Tartu Maraton. On olemas ka Eesti Olümpiakomitee, kes koondab paljusid sponsoreid Eesti sportlaste olümpiamängudel osalemise ettevalmistamiseks.
Autor: Alar Volmer