Pankrotimenetlus ei ole surmanuhtlus

Pankrotihaldurite Koda jälgib murega Äripäeva arvamusküljel aset leidvat veidravõitu kampaaniat, kus end maksu- ja ettevõtluskonsultandiks nimetav Lembit Auväärt pankrotimenetluse erinevaid aspekte analüüsib. Ta käsitleb teemat tendentslikult, annab tõele mitte vastavat informatsiooni ning teeb kummalisi ja emotsionaalseid järeldusi.

Juriidiliselt kirjaoskamatu on ajutise pankrotihalduri tegevuse võrdlemine eeluurimisega kriminaalmenetluses ja halduri aruande võrdlemine surmamõistmisega. Pankrotimenetluse kõik teod ja tagajärjed on mõõdetavad rahaliselt ning võrdlus vabaduse või elu võtmisega on kohatu.

Pankrotiavalduse läbivaatamisel on kohtus protsessiosalisteks avalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Võlgnikul on õigus esitada kõik oma vastuväited nii pankrotiavaldusele, ajutise halduri arvamusele kui ka viimase tasu suurusele. Oma majanduslikust olukorrast omab parimat ülevaadet võlgnik ise, samuti on tema käsutuses kõik dokumendid, millega oma seisukohti tõendada. Niisiis ei ole võlgnik kaugeltki nii abitus ja kaitsetus seisundis, nagu on Auväärt püüdnud näidata.

Tihti tuleb pankrotihalduritel kokku puutuda hoopis võlgnikega, kes on firma varad kõrvaldanud ning varjavad end kohtu ja halduri eest. Rafineeritumad pankrotimeistrid teevad ilmselgelt maksujõuetu äriühingu pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse läbiviimise raskeks, peites ja kantides vara, varjates ning võltsides dokumente, tekitades suuri nõudeid enda kontrollitavatele äriühingutele jne. Neid takistusi saab vaidlustada ja tühistada kohtu korras ja kannatavaks pooleks on alati võlausaldajad, kes peavad oma osa pankrotivarast ootama kohtuvaidluste lõppemiseni.

Auväärti väide, et kohtu rolliks pankrotimenetluses on vaid ajutise halduri arvamuse kinnitamine, on kohtunike suhtes ülekohtune. Pankroti väljakuulutamisel toimub kohtus võistlev tsiviilprotsess, kus poolteks on pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik.

Ekslik on Auväärti järeldus, et ?ajutine pankrotihaldur võib teadvalt valetada nii palju, kui süda lustib?. Kui ajutine haldur peaks kohtule esitama valeinfot, on võlgnikul või võlausaldajal võimalik see vaidlustada ja ümber lükata. Seadusest tulenevalt peab kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud haldur kahju hüvitama. Võlgnik ja võlausaldaja võivad halduri tegevuse peale kaevata pankrotitoimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule.

Kui käsitleda ajutise halduri tasustamise probleeme, siis pankrotiseaduse järgi määrab halduri tasu suuruse kohus. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Halduril on õigus saada ka hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks. Pankroti väljakuulutamisel kaetakse nimetatud kulud pankrotivarast ja pankrotiavalduse rahuldamata jätmisel peab need hüvitama pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku jäävad üldjuhul suurusjärku 8000 kroonist väiksemate ettevõtete puhul kuni 90 000 kroonini suurettevõtte pankrotimenetluste puhul. Tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale saavad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse. Seega on alusetu Auväärti väide, et ajutistel halduritel on mingi eriline seisund.

Omaette küsimus on ajutise pankrotihalduri tunnitasu suurus. 1993. märtsis võttis Eesti Pankrotihaldurite Koda vastu otsuse, et ajutise halduri tunnitasu ei tohiks olla väiksem kui 300 krooni ning praegu ollakse seisukohal, et tunnitasuks peaks olema 600 krooni.

Selline tasu suurus on põhjendatud eelõige kahe asjaoluga. Esiteks, ajutise pankrotihalduri puhul on tegemist kvalifitseeritud majandusalase või juriidilise kõrgharidusega spetsialistiga. Teiseks, haldur vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga. Võrdluseks võib tuua audiitorite ja advokaatide tunnitasu, mis üldjuhul jääb vahemikku 800 kuni 1600 krooni.

Mis puutub pankrotihaldurite ja ajutiste haldurite tasude maksustamisse, siis üldjuhul maksustatakse need nagu kõik teised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed ? 26% tulumaksuga ning 33% sotsiaalmaksuga. Maksude üle peab arvestust ja kannab riigituludesse väljamakse teostaja. Puudub igasugune põhjus kajastada üht või teist maksu ajutise pankrotihalduri tasu arvestuses. Käibemaksu saab oma tasule lisada vaid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev käibemaksukohustuslasest pankrotihaldur.

Pankrotihaldurite Koda ei väida, et Eestis valitseks pankrotimenetlust reguleerivate õigusnormide või praktika osas ideaalne olukord. Kuid peamiseks probleemiks ei ole mitte võlgniku õiguste vähene kaitse, vaid eelkõige võlgnike ja nende esindajate pankrotimenetluse eelse perioodi pahatahtlik tegevus, mis on suunatud võlgniku varade kõrvaldamisele ja koormamisele ning võlausaldajate nõuete tasumise vältimisele.