• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrvaltoast kostvast lärmist on võimalik vabaneda

    Selles, et korter või eramaja peab olema hea heliisolatsiooniga, ei kahtle keegi. Ebamugav on leida end olukorrast, kus soovite näiteks magama jääda, aga kõrvaltoas nuttev laps või liiga kõvasti mängiv telekas ei lase uinuda.
    Hea müra blokeerimise abinõu on tubade helikindlaks isoleerimine. Heliisolatsiooni paigaldamine ruumidesse juba nende ehitamise ajal on lihtsam ja odavam kui juba valminud maja helikindlaks muutmine. Samas on ka vanadesse majadesse võimalik kaasaegset heliisolatsiooni paigaldada. Ruumi hea akustika on selline, kus me kuuleme kõike, mida vaja, ja summutatud on kõik mittevajalikud helid.
    Heliisolatsiooni valikul tuleb esmalt selgeks teha, mida me täpselt saavutada tahame. Põhimõtteline erinevus on, kas tahetakse müra summutada ruumis, kus see tekib, või takistada müra levikut läbi konstruktsioonide teistesse ruumidesse. Mida rohkem me suudame heli summutada tema tekkekohas, seda vähem peame tegelema müra tungimisega läbi piirete teistesse ruumidesse.
    Ruumide akustilisi omadusi mõjutavad eelkõige kasutatud ehitus- ja sisustusmaterjalid. Rasked ja mittepoorsed materjalid, nagu krohv, klaas, betoon ja tellised neelavad vähem kui 5% helienergiast ja peegeldavad ülejäänu tagasi ruumi, suurendades üldist mürafooni. Heli summutavad ruumis paiknevad kardinad, vaibad ja pehme mööbel, mis neelavad suurema osa nendeni jõudvast helist.
    Et müra summutamine oleks algusest peale läbimõeldud ja võimalikult efektiivne, on soovitav selle peale mõelda juba ruume projekteerides ning kasutada selleks konstruktsioonides spetsiaalseid heliisolatsioonimaterjale.
    Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, nt mineraalvillast akustilised ripplaed.
    Alustades isoleerimistöid, tuleb kõigepealt hinnata tubade asendit teiste ruumide suhtes. Kui vahesein on tehtud kipsplaatidest metall- või puitkarkassil, siis karkassivahed võib täita pehmete mineraalvillplaatidega. Tihendada ja pahteldada tuleb kõik sisevooderdusplaatide liitekohad ning seinte, lae ja põranda ühenduskohad.
    Mineraalvill isoleerib eriti hästi kõrgeid helisagedusi. Madalate sageduste puhul annab parema efekti raskemate ja paksemate materjalide kasutamine. Kergseinte puhul on isolatsiooniefekt tunduvalt suurem, kui üksteise peale on asetatud mitu kihti kipsplaati.
    Korrusvahelagede ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata nii õhu- kui ka löögimüra summutamisele. Erilist hoolikust nõuab aga puitvahelagede isoleerimine. Sellisel juhul täidetakse talade vahed pehme mineraalvillaga, talade peale aga asetatakse põrandaplaadid, millele omakorda paigaldatakse jäik mineraalvill sammumüra summutamiseks.
    Betoonvahelaele ehitatakse nn ujuv põrand, mis asetseks ümbritsevatest tarinditest eraldi. Ujuvkonstruktsioonis paigaldatakse betoonplaadile 20?50 mm paksune, jäikadest mineraalvillaplaatidest koosnev isolatsioonikiht, mille peale võib valada kihi betooni. Seejuures on oluline, et valatud betoonplaat ei oleks ümbritsevate tarindite küljes kinni, vaid see eraldatakse seintest. Hea lõpptulemuse saab ainult siis, kui isoleeritakse kõik heli levikuteed.
    Tihti esineb probleeme ka paneelmajade korterites, kus naabrite olmemüra tungib hõlpsasti läbi seinte. Niisugusel juhul annab leevendust täiendava seina ehitamine. Eelnevalt tuleb aga hoolikalt tihendada kõik olemasolevas vaheseinas asuvad avad. Seejärel paigaldatakse metallkarkass, mis peab jääma vanast seinast vähemalt 20 mm eemale. Karkassi liitekohad ümbritsevate piiretega tihendatakse selleks otstarbeks valmistatud heliisolatsioonitihendiga ning postide vahed täidetakse pehmest mineraalvillast plaatidega. Karkass kaetakse kahes kihis kipsplaatidega, liitekohad tihendatakse ning pahteldatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.