Ei ole tähtis, milline konsortsium Eesti Raudtee erastamiskonkursi võidab

Minu jaoks ei ole suurt vahet, kas Eesti Raudtee omanikeks saavad teistest peajagu suurema pakkumise teinud, aga avalikkust ja erastajaid lollitanud ameeriklaste Rail Estonia, Eesti suurtööstur Jüri Käo, kellel on Mart Laari ja Toivo Jürgensoni näol olemas mõjus survegrupp võimukoridorides, või hoopis loosungi all Eelista Eestimaist erastamiskarussellile hüpanud kohalik ärieliit, lühendatult RER.

Ennustamine on küll tänamatu tegu, aga prognoosin, et praegu toimuv erastamiskonkurss on üks vahejaam teel lõpp-peatusesse. Lõpp-peatuseks pean pikaajalise strateegilise omaniku tulekut Eesti Raudteesse.

Erastamiskonkursil osalejate arv näitas, et Eesti Raudtee ei ole investoritele praegusel hetkel atraktiivne ettevõte. Sama kehtis ka näiteks Narva Elektrijaamade kohta.

Kui Eesti Raudtee näol oleks tegemist ettevõttega, millel on ?hindamatu väärtus?, nagu avalikkusele on viimasel aastal selgitanud mitmed poliitikud ja kohalikud äriliidrid erastamise peatamist nõudvatest avaldustes, siis oleks konkurss olnud osavõtjaterohkem. Lääne investorite tagasihoidlik huvi Narva Elektrijaamade ja Eesti Raudtee omandamise vastu on tugev vastuargument neile, kes soovivad Eestis peatada infrastruktuuri erastamist ja säilitada ka edaspidi nendes suurtes ettevõtetes riigi kontrollivat osalust.

Selleks, et Eesti Raudtee väärtust suurendada, tuleb see ettevõtte esmalt erastada. Kõik need kolm erastamiskonkursil osalevat konsortsiumi on Eesti Raudteele paremad omanikud kui riik. Sellepärast ei olegi vahet, kes erastamiskonkursi võidab, vaid tähtis on see, et võitja võimalikult kiiresti selguks.

Siit ka palve Mart Laarile ja Toivo Jürgensonile. Ärge katkestage Eesti Raudtee erastamist, kui näiteks teie arvates poliitiliselt kõige sobivam pakkumine ei pruugi saada erastamisagentuuri nõukogus piisavat toetust.