Press hindab usaldusväärsust ja avatust

Ajakirjanikud loobuvad tihti pressiesindajatega suhtlemisest ning püüavad esmalt võtta ühendust ettevõtte või asutuse juhtkonnaga, selgus tänavusest ES Turu-uuringute ASi läbiviidud suhtekorraldusuuringust.

Mida siis pressiesindajad valesti teevad või tegemata jätavad, et olukord nii kaugele on läinud? Kuidas saavutada ajakirjanike soosingut?

Uuringust selgub, et ajakirjanikud ootavad asutuste ja ettevõtete suhtekorraldajatelt eelkõige seda, et neile edastatav teave oleks usaldusväärne. Lisaks hindavad nad väga kõrgelt seda, kui ka ettevõtte juhtkond on neile kättesaadav. Uurimuses pälvisid parema hinnangu need ettevõtted ja asutused, mille juhid ise sageli meedias esinevad ega keeldu kommentaaridest ajakirjanikele. Ajakirjanikud peavad ka väga oluliseks nii pressiesindajate kui ka firmajuhtide oskust meediaga suhelda.

Aastaid on ajakirjanikele olnud suureks probleemiks see, et pressiesindajad ei ole kursis ettevõttes toimuvaga. Sageli vabandavad pressiesindajad oma teadmatust sellega, et nad on hiljuti tööle asunud ega ole jõudnud end veel toimuvaga kurssi viia. Lisaks veeretatakse ajakirjanike teele tihti bürokraatlikke takistusi ? info väljastamist kooskõlastatakse mitmete isikutega või koostatakse ja viimistletakse pikalt pressiteateid. Halva mulje jätab pressiesindaja, kes kardab öelda midagi konkreetset, olgu selle põhjuseks siis vähene informeeritus või midagi muud.

Samuti tundub ajakirjanikele sageli, et nende eest varjatakse olulist informatsiooni ning nende päringutele vastatakse liiga aeglaselt. Ajakirjanikul on võimatu kirjutada lugu, mis peab ilmuma järgmise päeva lehes, kui tema küsimustele vastamiseks kulub nädal.

Lisaks eelnevale jätab ajakirjanikele väga halva mulje see, kui firmat või asutust ei ole võimalik kiiresti üles leida ? avaldatud aadressid, telefonid ning teave internetis on vananenud.

Firma maine eest peavad hea seisma lisaks pressiesindajale ja firmajuhile ka teised selle firma töötajad. Endiselt puutuvad ajakirjanikud oma töös kokku ebaviisakate ning väheinformeeritud sekretäridega. Nipsakas sekretär võib hetkega rikkuda teiste pikaajalise töö firma hea maine kujundamisel.

ES Turu-uuringute AS on uurinud ajakirjanike töömeetodeid, nende ootusi suhtekorraldajatele ja pressiesindajatele ja ka konkreetseid hinnanguid ettevõtete ning riigiasutuste suhtekorraldusalasele tööle alates 1996. aastast.

Tänavune uuring korraldati jaanuari lõpus. Uuringu käigus küsitleti 225 ajakirjanikku üle Eesti.

Usume, et info edastamises peab olema kiire ja avatud. Püüame ministeeriumis ka kõigile teadvustada, et info jagamine on riigiametniku töö lahutamatu ja igapäevane osa, seega ei saa seda võtta mingi lisatöö või -ülesandena.

Osakonna sees kehtib meil põhimõte vastata kõigile päringutele tunni aja jooksul.

Edu eelduseks on eelkõige respekt koostööpartnerite suhtes. Tegelikkuses tähendab see vastutulemist kõigile abivajajatele. Isegi siis, kui nende soovid ja küsimused esmapilgul meid ei puudutagi.

Oluline infoallikas kõigile meie partneritele on kindlasti kodulehekülg, mida igapäevaselt uuendame ja täiendame ning mille suund on üha enam portaalilikkuse poole: iga päev saab värsket infot välislaenude, riigi rahakoti seisu, ettevalmistatavate seaduseelnõude kohta.

Meie töö on suuresti sarnane klienditeenindusega, klient on kuningas. Kõigist meeldiva klienditeeninduse põhimõtetest püüame ka lähtuda. Meie toode on usaldus, mis tekib ainult pika aja jooksul. Uuringu tulemusi vaadates võib lootusrikkalt öelda, et astume õigel teel. Ise näeme oma töös siiski mitmeid aspekte, mida saaks paremini teha.

Autor: Karin Reivart