Konkurentsivõimes annab Eesti Jaapanile silmad ette

Eilne päev tõi sisepoliitiliste tuulte käes räsitud Eestile üle pika aja hea uudise: Eesti on konkurentsivõime poolest maailma riikide seas 22. kohal, edestades näiteks ka selliseid riike nagu Prantsusmaa ja Jaapan.

Tulemus on kõigiti hea, eriti kui arvestada, et tegemist on äriilmas oodatuima uuringu tulemuste ja nende põhjal kokku pandud edetabeliga ? Maailma Konkurentsivõime Aastaraamatuga (World Competitiveness Yearbook,WCY).

Eesti kohta koguti statistilisi andmeid ning ekspertide hinnanguid esimest korda. Nii et Eesti nimi on selles autoriteetses väljaandes esmakordselt. Seda enam peaksime olema uhked ? esimese korra kohta tuli riigi reiting üsnagi kõrge.

Rahvusvahelise konkurentsivõime reitingu saamine loob eeldused välisinvesteeringute mahu suurendamiseks. WCY üks sihtgruppe on ettevõtjad, kes oma investeerimisotsuste langetamisel ja sihtriigi valikul ei jäta arvestamata ka seda seika.

Eesti ettevõtjailgi on väljaspool kodu kergem tegutseda. Eesti riik omakorda saab võimaluse võrrelda end teiste riikidega ühesuguste kriteeriumide alusel (riike hinnatakse 286 kriteeriumi põhjal). WCYsse on siiani pääsenud vaid 49 riiki.

Oluline on, et uuring toob välja mitte üksnes Eesti riigi tugevad, vaid ka nõrgad küljed.

Rahvusvahelised eksperdid hindavad Eesti puhul kõrgelt seda, et valitsus ei sekku eri riikidest pärit ettevõtjate äriläbirääkimistesse, välisettevõtted pääsevad ligi kapitaliturgudele, valitsussektori võlgnevus on suhteliselt madal, heal tasemel on investeeringutealased seadused.

Mõnes mõttes on see kompliment Eesti valitsusele. Niisamuti seegi, et valitsussektori efektiivsuse poolest on Eesti näiteks 16. kohal. Tugevusena tuuakse välja ka äriteenuste eksporti, töötaja sotsiaalmaksu panust, naistööjõu osakaalu ettevõtluses. Nende kriteeriumide poolest on Eesti 49 riigi seas esimesel-teisel kohal.

Paljud kõige nõrgemate külgedena välja toodud kriteeriumid on meile endalegi teada. Need on näiteks oskustööjõu puudumine, immigratsiooni puudutavad seadused ? meenutagem takistusi võõrtööjõu pääsule Eestisse, siin võib Eestit võrrelda Euroopa Liiduga, kes tahab seada üleminekuaja meie töötajate pääsule Euroopasse.

Edetabeli riikide seas oleme viimaste hulgas kaupade ekspordi, patendinduse, energiakasutuse osas inimese kohta ja mitmes muuski valdkonnas.

Klantspilti, mille maalimist heitsid 26 sotsiaalteadlast ette oma pöördumises ?Kaks erinevat Eestit?, uuringust aga küll ei paista. Paistab tubli keskmine riik arenenud kaaslaste seas ? ettevõtlik, suudab muutustega kohenda, toota vabaturutingimustes rahvusvaheliste turgude nõuetele vastavaid teenuseid ja tooteid ning seejuures suurendada riigi elanikkonna tulusid.

Teha on veel palju, kuid usume, et Eesti suudab oma konkurentsivõimet veelgi parandada. Ruumi selleks on küllaga ? meist eespool on 21 riiki.