Maksuamet arendab e-teenuseid

Internetirakendusest peab tulevikus saama paindlik infovahetuse keskkond, mis aitab erinevatel maksumaksjatel, kes on erineva informeerituse tasemega ning erinevate infovajadustega, täita maksukohustusi. Maksuametist olenevas ulatuses tõstame internetirakenduse jõudluse näitajaid.

Üldiselt e-Maksuameti tuleviku planeerimise seisukohalt arvestame järgmiste suuremate maksumaksjate gruppidega:

suured ettevõtted või raamatupidamisteenust osutavad firmad, suuremad riigiasutused ja omavalitsused;keskmised ja väike-ettevõtted ning füüsilisest isikust ettevõtjad;ettevõtlusega mittetegelevad maksumaksjad (tulumaks, maamaks).

Esimest gruppi iseloomustab eeskätt see, et nende suhtlemine maksuametiga on väga tihe. Nad peavad maksuametile esitama vähemalt kaks deklaratsiooni kuus (käibedeklaratsioon ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon). Reeglina on nendel väga hea raamatupidamise automatiseerimise tase.

Just selle grupi huve silmas pidades käivitasime serverite võimsuse tõstmise projekti. Võimsamad serverid on loodetavasti kohal aasta lõpuks.

Ka teine oluline edasiarendus on mõeldud eeskätt sellele grupile. Nimelt meil on käimas koostöö raamatupidamistarkvara toetava firmaga, selle sisu on võimaldada esitada kõiki deklaratsioone otse raamatupidamise tarkvarast ? nii-öelda online-suhtlemine. Selleks avalikustab maksuamet internetirakendusega suhtlemise protokolli, mille kaudu maksumaksja tarkvara pakett esitab andmeid.

Efekt seisneb selles, et kui näiteks firmal on esitada 50 maksumaksja eest deklaratsioone, peab raamatupidaja ainult üks kord oma paketi kaudu esitama turvaelemendid (parool ja PIN-kood). Kui need on korras, saadetakse korraga terve fail ning ongi 50 deklaratsiooni esitatud.

Järgmine samm on võimaldada kasutada digitaalallkirja sarnastel alustel, nagu on see käekirjalise allkirja puhul. See võimaldaks täiesti elektroonset suhtlemist niivõrd, kuivõrd on see maksumaksjale mugav. Peale selle kavatseme välja töötada absoluutselt kõikide meile esitatavate dokumentide elektroonilise esitamise formaadid (XML-keeles). Siis kaob eriti tehnoloogialembelistel maksumaksjatel vajadus füüsiliselt kuhugi maksuametisse minna.

Digitaalallkirja kasutamine aitaks ka laiendada inimeste ringi, kes eelistavad meiega suhelda elektrooniliselt.

Edaspidi tahame rohkem arvestada nende inimeste vajadustega, kes ei suhtle tihti maksuametiga. Eeskätt tuludeklaratsiooni esitamise rakendus vajab sellist ülesehitust, et ta juhendaks inimesi deklaratsiooni täitmisel. Selle rakenduse kujundust täiendame väga põhjalikult.

Peale kujunduse lihtsustab tuludeklaratsiooni täitmist ka see, et andmed, mida maksumaksja tahab deklareerida, antakse juba ette. Nii näiteks saab mitmes Lääne-Euroopa riigis maksumaksja maksuametist deklaratsiooni, kus andmed on juba peal. Muidugi saab ta vajadusel neid korrigeerida. Nii andis ka meil juba sellel aastal tulude deklareerimisel internetirakendus jooksvalt tööandjate deklareeritud palgaandmed inimestele ette.

Järgmisest aastast tahame anda inimestele ette ka need summad, mida nad saavad oma maksustatavast tulust maha arvata. Selleks annab maksuamet võimaluse firmadele esitada vastavad andmed otse maksuametisse.

Näiteks vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu alusel tasutud summa suuruse võiks kindlustusselts inimese nõusolekul esitada kohe ka maksuametile. Siis oleks deklaratsiooni täitmisel see inimesel juba õiges kohas. Ka maksuametnikel jääks vähem deklaratsioone kontrollida. Samamoodi on õppelaenude intresside ja koolituskuludega.

Oluline on ka riigiasutuste vajaduste rahuldamine. Nii võivad juba praegu asutused, kes korraldavad riigihankeid, loobuda maksuvõla puudumise tõendi nõudest. Selle asemel saavad nad pärida otse e-Maksuametist, kas üks või teine isik on maksuvõlglane või mitte. Analoogselt on kavas võimaldada teha päringuid maksuameti andmebaasi pädevuse kohaselt politseiametil ja piirivalveametil.

Autor: Aare Lapõnin