Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kümned hiinlased harivad end Eestis
Selge on see, et juba ainuüksi Pekingi kõrval on terve Eesti vaid nii pisike, et sellest nõndapaljutki teada on suur saavutus. Pealinnast tunni aja kaugusel asuvast Tianjinist Eestisse magistrikraadi omandama tulla aga tundub lausa hulljulgus. Estonian Business Schooli (EBS) prorektori Endel Laanevee hinnangul on siia haridust omandama tulnud Hiina õppurid kinnituseks, et Eesti kõrgharidus on konkurentsivõimeline Euroopa ja Ameerika ülikoolidega. Ta leiab isegi, et Eesti hariduse eksport võiks olla see Eesti Nokia, mida me otsime.
EBSi ja Hiina ühisprojekt sai alguse eelmise aasta mais ja nüüdseks on EBSis spetsiaalselt hiinlaste jaoks välja töötatud rahvusvahelise ärijuhtimise kaheaastane magistriprogramm.
Peale sel nädalal koolitööd alustanud 14 õppuri liituvad nendega kuu keskpaigas veel 18, kes on enamuses pärit Hiina ühest kõige kiiremini arenenud piirkonnast, 86miljonilisest Shandongi provintsist ja omavad juba ühte kõrgharidust. Mitmel neist on juhina töötamise kogemus või on ta töötanud kõrgemapalgalise spetsialistina rahvusvahelises ettevõttes Hiinas.
Kahe aasta eest ülikooli lõpetanud Wu Zhuoya on kõrgkoolis omandatud oskusi praktiseerinud Saksa ja Prantsuse rahvusvahelistes ettevõtetes, neist viimases raamatupidajana. Oma õpingute ning elamisraha maksab ta ise pooleks vanematega. ?Minu onu on viibinud Tallinnas kolm kuud ning ta toetas väga minu siia õppima tulekut,? rääkis Wu.
Tia Lin aga on seitsme aasta jooksul pärast ülikooli jõudnud töötada jalatsi- ja laevandusettevõtetes ning mõtleb kahe aasta pärast isegi rahvusvahelise ettevõtmisega alustada. ?Eesti on majanduslikult väga kiiresti arenenud,? selgitas ta oma huvi siin õppimise vastu.
Esialgu oskab Tia eesti keeles vaid ühte sõna ? ?tere?, mis küll hääldub pigem ?tela?-na, aga ülikooli õppeprogrammis on ette nähtud ka eesti keele tunnid, mis peaks hiinlasi vähemasti igapäevasuhtluse tasandil edasi aitama.
Tia oli esimesel Eestis veedetud päeval vaimustuses meie kliimast. ?Meil on praegu 40kraadine kuumus ja kohutavalt tolmune, teil on siin nii lahe hingata,? rõõmustas ta. Ometigi hakkab ta puudust tundma hiina toidust ja oli juba välja otsinud seitse Hiina toitu pakkuvat söögikohta. Esialgu aga plaanitakse tutvuda Õllesummeri menüüga, niipea kui kohvrid on tulevastesse elupaikadesse kolitud. Hiina tudengite selgitustel jagasid nad end nelja gruppi ning panid interneti teel kinni neljatoalised korterid Tallinnas.
Septembrini on nad hõivatud inglise ja eesti keele tundidega. Seejärel lisanduvad majandusloengud. Ülikooli prorektor ei soostunud küll õppemaksu suurusest rääkima, aga hindas selle madalamaks kui Ameerika või Euroopa ülikoolides.
Endel Laanevee sõnul planeerib ülikool luua Eesti ettevõtjaid ja nende huve teeniva Eesti Instituudi Shandongi provintsi pealinnas Jinanis, mis oleks ühtlasi EBSi filiaal. ?Hiina ja Eesti koostöövõimalused on alles avanemas,? ütles ta optimistlikult.