Punased küünlad kasumi altaril

Väiksemad kütusefirmad ostavad hinnasõjas ellujäämiseks bensiini 92 ja 95 ning tõstavad seda lisandeid juurde segades 95ks ja 98ks. Kütuse hulgimüügifirma ASi FGN juhataja Nikolai Tee rääkis, et oktaanarvu tõstmisel lisandite abil hoiab kütus oktaanarvu umbes 5 päeva, millest piisab, et kütusele laborist müügisertifikaat hankida ning partii maha müüa.

?Edasine müüjat ei huvita,? ütles Nikolai Tee. Pärast viiepäevast seismist jaguneb kütus autopaagis tavaliselt kihtideks, sest lisand ja kütus on eri raskusega. Sellise kütusega sõitmisel tekibki küünaldele pruunikas sade.

Nikolai Tee hinnangul on Eesti turul ringlevast kütusest 10?20% segatud, mis võimaldab müüjal iga liitri peal 1?2 krooni kokku hoida.

Eesti turul ringlevast kütusest on keskmiselt kohapeal segatud umbes 15%. Selline arv tugineb peale vestluse Nikolai Teega ka teistest allikatest pärit andmetele. Aastas põletatakse läbi vähemalt 60 miljonit liitrit segatud bensiini väärtusega üle poole miljardi krooni. Eestis tarbitakse aastas üldse umbes 400 miljonit liitrit bensiini.

Segamine võimaldab väiksematel hulgimüüjatel hoida aastas kokku üle 100 miljoni krooni. Kui suured tanklaketid üritavad kasumit teenida müüdud kogusega, siis nemad saavad lüüa ainult hinnaga.

Juhtiv kütuselisandite tootja Eestis on Narvas laborit pidav firma UNIT TGD.

Firma poolt võimalikule kliendile saadetud pakkumisest võib lugeda, et UNIT TGD toodetud kütuselisand Super Octane Additive (SOA) koosneb rauaühenditest ja toluoolist.

Teadlastega konsulteerides, kes seoses puhkusel viibimisega ei soovinud nime avaldada, selgus, et SOA rauaühendist tekib auto mootori detailidele sade. SOA puhul on tegemist millalgi 40ndatest 60ndateni USAs proovitud tehnoloogiaga, mis oma aja ära elanuna maha on maetud ja nüüd ajaloo prügikastist välja kaevatud.

USAs asendati rauaühendid bensiinis mootoris sademe tekkimise tõttu pliiga. Erinevalt rauaühenditest lendab plii heitgaasides mootorist välja.

Poolest liitrist SOAst peaks piisama, et tõsta oktaanarvu 400 liitril bensiinil, reklaamib UNIT TGD. Selle firma dokumentatsioonist selgub veel, et kui lisada 40 liitrile bensiinile 92 või 93 200 milliliitrit imeainet, saame kütuse oktaanarvuga 98.

Bensiini 92 tõstmine 98ni võimaldab kütusekaupmeestel teenida liitri pealt juba 2,5?3 krooni.

SOA töötati välja USA kompanii NTT System Corporationi poolt ?spetsiaalselt SRÜ riikidele?, nagu on kirjutatud toote etiketile.

1998. a uuris SOAd Tveri oblasti Redkinski katsetehas, kust selle valmistamise loa on hankinud ka Narvas tegutsev UNIT TGD. Kirjeldatud imeainega varustab ta väiksemaid hulgimüüjaid aastast 1998. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks Venemaale jm.

UNIT TGD hankis toote valmistamiseks omakorda vastavussertifikaadi ASilt Metrosert, kelle põhi- ega ka lisategevusala ei ole naftakeemia, vaid mõõteriistade taatlemine.

Sertifikaat lubab, et ?toode on ASi Metrosert pideva järelevalve all?. Kui autoomanikul õnnestub tõestada, et sade küünaldel pärineb SOAst, on võimalik seega kahjud Metrosertilt sisse nõuda.

Metroserti juhatuse esimees Juhan Tuppits põhjendas sertifikaadi väljaandmist uuringutega, mis tuvastasid, et toode vastab eelmainitud Vene katsetehase väljaantud dokumentatsioonile.

Kuidas toode auto mootoris toimib, pole Eestis uuritud.

UNIT TGD juhataja Vadim Gvozdev peab kütusesegamist igati normaalseks. Vestluses on ta arvamust avaldanud, et Eestis tuleks see ametlikult seadustada, et mitte maksta lõivu suurte kütusekettide dikteeritavatele karmidele hindadele.

Nikolai Tee jt kütusekaupmehed väidavad, et läänest on peale tungimas uued, märksa tõhusamad kütuselisandid, mida võib pidada SOAst palju efektiivsemaks.

Peale SOA on Narvas tegutsev firma UNIT TGD kütusekaupmehi bensiini oktaanarvu tõstmiseks valmis varustama veel ksülidiiniga, mida tuntakse ka dimetüülaniliini või dimetüülfenüülamiinina. NSV Liidu sõjavägi kasutas ksülidiini osana raketikütusest.

Jutuajamistest 1995?1997 Eestis raketikütuse jääke likvideerinud keskkonnakaitsjatega, sh ASi EcoPro tegevdirektori Tõnis Meristega, selgus, et NATO riigid pidasid ksülidiini raketikütuse tarvis liiga mürgiseks. Ksülidiin on looduses väga halvasti lagunev või peaaegu lagunematu aine, mis palja käe peale sattudes tekitab põletusi. Samuti ei tohi sisse hingata ksülidiini aure.

Igasuguse ksülidiiniga ümberkäimisega kaasneb keskkonnale kõrgendatud risk. Vastavalt seadusele peaks iga kemikaalipartiiga käima kaasas ohutuskaart, kuid selle olemasolu ei kontrolli Eestis importijatel või eksportijatel praegu keegi.

Vestlustest kütusekeemikutega selgus, et bensiin, millesse on lisatud ksülidiini, kipub vaigustuma. Seetõttu ummistuvad mootori sissepritsedüüsid. Väljaheitegaasides suureneb järsult lämmastikuoksiidide sisaldus. Kui palju täpselt, ei tea Eestis keegi, sest uuringuid pole tehtud.

UNIT TGD, kes ksülidiini lahkelt müüa pakub, väidab vastupidi, et see vedelik on madala toksilisusega. Tonni hind on umbes 24 500 krooni, sellega saaks oktaanarvu 3?5 ühiku võrra tõsta umbes 100 tonnil bensiinil. ?Ksülidiini ja SOAd võib kütustes kasutada koos või eraldi või koos MTBEga (trimetüülbutüüleeter, millega samuti oktaanarvu tõstetakse ? toim.),? väidab firma.

UNIT TGD kaupa tutvustavatest paberitest selgub, et firma soovitab valada ksülidiini või SOAd kütuseveokisse, kui see parasjagu täis tangitakse.

Õige oktaanarvuga kütuse saamiseks piisab 10 miili läbimiseks, siis peaks bensiin ja lisand olema omavahel piisavalt segi loksunud.

Vastavalt kliendi soovile võib firma ksülidiini kliendi poole teele saata kas Moskvast rongiga või Tallinnast laevaga 200-liitristes vaatides.

Vestlustest kütusekaupmeestega on selgunud, et Eestis liikus ksülidiini ?tsisternide kaupa?, sest see oli varem, enne SOA ilmumist põhiline segamisaine. Ksülidiini veetakse Eestist tõenäoliselt tänaseni transiidina läbi.

UNIT TGD esindaja ise ei soovi firma majanduslikest näitajatest rääkida, ametlik käive on 10 miljoni krooni ringis.