Eesti IT turg ? kellele lüüakse hingekella?

Paljud ÄP lugejad võivad arvata, et praegu loetakse kellalööke Microlinkile (ML). Vahest leidub neidki, kes tõmbavad mõttes kriipsu juba kogu uue tehnoloogia ja e-äri otstarbekusele. Tegelikult eksivad aga nii MLi huku apostlid kui ka IT mõjujõu skeptikud.

MLi puhul on meedia ühtviisi üle võimendanud nende edu ja ebaedu. Meenutaks kõigepealt edustoorit. ML oli imagoloogiliselt justkui teine Hansapank. Alguses tõid poisid kohvritega Taivanilt arvutijuppe. Tehti väga edukat tööd arvutitootmisel, mis tõi õigustatult liidripositsiooni kogu Baltikumis. Tugev PR ja toetus olulistele poliitikutele tõstis MLi meedias messiase seisusse. Globaalse internetibuumi puhkedes asuti kriitikavabalt ründama maailma pea kõikides uutes ja innovaatilistes IT valdkondades.

Võtkem kokku ka MLi languse peapõhjused. Kasv sai eesmärgiks omaette ? maksku mis maksab. Spekulatiivne firmaväärtus varjutas klienditeeninduse ja rentaabluse. Tugevuse tegelik alustala ? arvutitootmine ? jäeti põhjendamatult tahaplaanile, suur osa sellest turust kingiti konkurentidele. Paljud erinevad tegevusalad, erinevad maad ja kultuurikeskkonnad muutsid kontserni juhtimise ebaefektiivseks. Ning loomulikult magas ML maha rahvusvahelise internetibuumi ootamatu lõpu.

Küllap ML tubli Eesti firmana tuleb oma raskustest välja, kuigi paraku mitte loodetud Nokiana. Mida aga peaksid infotehnoloogia- ja uute ärilahenduste teenuste tarbijad-pakkujad juhtunust järeldama?

Ratsionaalne analüüs näitab, et Eesti IT tööstus ei ole kriisis. Terad eralduvad sõkaldest ja mullifirmad lõpetavad. Tõsisemad tegijad on tugevamad ja kompetentsemad kui kunagi varem. Samas ei piisa neil kriitilist massi, et vastata edumeelsete klientide tipptasemel nõudmistele. On kogu turu huvides, et kujuneksid veel tugevamad liiderfirmad, kelle pioneeritööst nii kliendid kui konkurendid efekti saaksid. Juhid peaks hindama püsiväärtusi ka uusima tehnoloogia vallas.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on jätkuvalt nii globaalselt kui meil siin majandusarengu veduriks. Küll aga on lõppenud e-äri kui sidustamata dotcom-indus ja veebiturundus. Eestis on proovitud turule tulla erinevate internetibörside, veebipoodide ja tarkvara rendi projektidega. Ja ikkagi on läbi kukutud. Need on projektid, kus hinnati selgelt üle turu potentsiaali. Ja pole selgelt teadvustatud, et tehnoloogia otstarbekas kasutus saab rajaneda vaid kindlal ärilisel vundamendil.

Analüüsifirma Gartner Group ennustab e-äri konsultatsiooni- ja arendusvajaduste kiire kasvu jätku. Pettumused IT valdkonnas tulenevad pigem pseudonõustajate kasutamisest või liiga kergemeelsetest otsustest. Äri põhiprintsiibid ei ole interneti tulekuga muutunud - olgu tegu põlevkivi kaevandamise või infotöötlusega. Tehnoloogia on vahend, võimas, aga siiski vaid vahend. Iga IT ja interneti arenduse aluseks peab olema traditsioonilise äri vundament ja sisu, mis klassikaliselt põhineb konkreetse lisaväärtuse loomises kliendile. Pole eraldiseisvat e-strateegiat, on vaid strateegia ja selle vaade tehnoloogia vaatepunktist. Tänastel juhtidel tuleb tehnoloogia võimalused endale sisuliselt selgeks teha ning muuta need oma ettevõtete juhtimise tööriistaks.

Uue majanduse printsiipide levikuga kaasnes omalaadne börsibuum. Rida IT firmasid ja investoreid ei keskendunud sisulisele ärile, vaid sogases vees kala püüdmisele. Kuna rahvusvahelised investorid otsisid oma aktsiaportfellide kasvatamiseks järjest uusi atraktiivseid projekte, püüdsid firmad spekulatiivsete investeeringutega end võimalikult soodsaks müügiks üles bluffida.

Paraku varjutas taoline äri paljuski IT ja interneti tegeliku sisu ning võimalused. Nüüd on selge, et uus majandus ei olegi nii väga ?uus? majandus, vaid ikkagi vana majandus, mis otstarbekalt integreerib uue tehnoloogia võimalusi. Nt jaekaubanduses tahavad inimesed jätkuvalt kaupu ostes neid reaalselt näha, katsuda ja haista.

Internet ei põrmusta seniseid konkurentsi- ja äritegemispõhimõtteid, vaid toob neid selgemalt esile. Interneti jõud seisneb traditsiooniliste ärialade reformimise võimalustes. Odav side, kiired ülekanded, tohutud võimalused info kogumiseks ja reaalajas analüüsimiseks ? just nende fenomenide oskuslik rakendus tagab tulevikus edu.

Vastuseks küsimusele, kellele lüüakse tänases majanduskonkurentsis hingekella, tuleb seega tõdeda: kõigile neile ettevõtjatele, kes ignoreerivad või festisheerivad infotehnoloogia pakutavaid uusi võimalusi.