Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uute kaubanduspindade ehitamise hoog ei rauge

    Äripäeva hinnangul jätkub Eestis lähiaastatel aktiivne uute kaubanduspindade ehitamine. Tihenev konkurents surub kaubandusturult välja väiksemad kaupluseketid ja hulgimüüjad, samuti toidu- ja tarbekaupade müügile keskendunud üksikpoed.
    Uutele kaubanduspindadele on Eestis ruumi küll. Eestlaste ostujõud suureneb ja kindlasti väheneb illegaalse kaubanduse osa. Kaubandusturu lähiaastate trendiks on turuliidrite agressiivne laienemine Tallinnas ja Tallinnast välja väiksematesse asulatesse. Oleme nõus A-Selveri juhi Urmo Valneri poolt eile toimunud Äripäeva jaekaubandusseminaril öelduga, et kaubandusturu trendiks on suurte ostukeskuste ja kaubanduskettide tekkimine.
    Kuna keskmiselt on iga aasta lisandunud 10 kaubanduspinda, aga jaekaubanduse käive on kasvanud aeglasemini, siis on viimastele aastatele olnud iseloomulik käibe vähenemine kaubanduspinna ühe ruutmeetri kohta. Seetõttu toob konkurentsi tihenemine kaasa kaupluste ketistumise ja väiksemate kettide liitumise suurematega. Profindexi andmetel on ketistunud kaupluste käive ruutmeetri kohta enam kui kaks korda suurem võrreldes ketistumata kauplustega.
    Kindlasti on edaspidi elujõulised ka väiksemad poed, kuid seda eeldusel, et müügikoht asub käidavas kohas (nt kesklinnas või kaubanduskeskustes) ja et on spetsialiseerutud konkreetsele kaubagrupile. Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai kirjutab täna Äripäeva vahel ilmunud erilehes ?Jaekaubanduse TOP?, et lähiaastatel väheneb kindlasti toidukaupluste arv.
    Eesti Päevaleht väitis oma kolmapäevases juhtkirjas, et ostukeskuste buum on läbi. Ühe argumendina nimetati suuruselt kolmanda kauplusketi Spar makseraskusi. Kaubanduspindade liiga kiirele kasvule viitab ka käibe vähenemine ruutmeetri kohta.
    Tegelikult näitab nii käibe vähenemine kui ka Spari probleemid seda, et raskustesse satuvad väiksemad ja vanematel kaubanduspindadel tegutsejad. Paistab, et ka kaubanduses kehtib reegel, et kasulikum on ehitada uus pood, selle asemel et muuta nt mõni vana ja väsinud ABC külastajaid ligitõmbavaks kaupluseks. Spar ei suutnud konkurentsis püsida, sest kaubavalikul jäädi suurtele kaubanduskeskustele alla. Hinnatundlikumad tarbijad eelistasid Säästumarketit ja ETK kauplusi. Seetõttu ei viita Spari probleemid uute kaubanduspindade rajamise hoo raugemisele, vaid on signaaliks, et uued kaubanduskeskused tõrjuvad turult väiksemad toidu- ja tarbekaupade müüjad.
    Konkurentsi karmistumine jaemüügiturul mõjutab kindlasti ka hulgimüüjaid ja tootjaid. Urmo Valneri kinnitusel on kaupmehed sunnitud langetama juurdehindluse marginaale ning vähendama kaubavalikut. Seetõttu muutub väiksematel tootjatel oma toodete turustamine suurte jaekaubanduskettide vahendusel veelgi raskemaks ning väheneb ka tootjate marginaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.