Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Via Hanseatica kui eluallikas

    ?Kui seda metsa ees ei oleks,? õhkas Eesti kirjandusklassik Juhan Liiv. ?Kui seda piiri ees ei oleks,? ohkavad igatsevalt Peipsi äärsed elanikud. Tuntud anekdoodis ütles Peipsi kalamees 1940. aasta sündmuse kohta, et natukene palju pööras, kui enne oli vesi riigi ja kala meie, siis nüüd on vesi meie, kuid kala riigi. Kui enne taasiseseisvumist oli vaba pääs Venemaa avarustele ja raudne eesriie Läänemerel siis nüüd on kõik vastupidi. Kogu Ida- ja Kagu-Eesti, eriti Jõgevamaa on sattunud nn koti põhja, ei piiri- ega tollipunkti.
    Turismi- ja transpordikoridori Via Hanseatica idee ellukutsujad tahavadki pakkuda ühendusteed Euroopa ja Venemaa, täpsemalt Sankt Peterburi vahel. 1995. a. toimunud Euroopa transpordiministrite nõupidamisel märgiti trass maha. Kunagine Sankt Peterburg-Riia postimaantee elluäratamine mõjuks ergutavalt Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonna arengule.
    Eelmisel kolmapäeval toimus Mustvee Kultuurikeskuses vastavateemaline seminar. Järgmise aasta lõpuks peaks valmima konkreetne tegevuskava. Idee autorite arvates peaks Via Hanseatica juurde kuuluva infrastruktuuri rajamine tõstma rahastajate huvi Venemaa, Eesti (täpsemalt 4 maakonna), Läti, Leedu, Poola ja endise Ida-Saksamaa vähearenenud piirkondade vastu. Loodetakse, et kavandatav trass mõjub ergutavalt tee äärsele maa-alale, raadiusega kuni 30 km.
    See projekt peaks andma tõuke teistegi, nagu Mustvee kauba- ja jahisadam, laevatee Mustveest Läänemerele ja ka Oudvasse ning nõnda edasi projektide käivitamiseks. Samuti taotletakse Venemaaga kauplemist segavate topelttollide kaotamist ja Mustveesse nii tolli- kui ka piiripunkti. Omad projektid ja lootused on ka teistelgi trassiäärsetel maakondadel.
    Avatuse taotlemisel on iva sees. Kui nõukogude ajal olid Peipsi-äärsete elanike hoiused ühed suuremad Eestis siis nüüd on vastupidi.
    Autor: Raivo Sihver
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.