Kindlustus karmistub

Uue aasta algusest jõustuv ehitusseadus sätestab mitmeid nõudeid, millele ehitis peab vastama. Seaduse rakendussätete kohaselt ei nõuta aga enne seaduse jõustumist, et ehitatud ehitis vastaks sellele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. See tähendab, et ehitis peab olema ohutu vaatamata selle ehitusaastale. Ehitise ohutus on aga võrdelises seoses kahjujuhtumite tõenäosusega ning seetõttu kindlustusseltside õigustatud huviorbiidis. Lisaks haakub teemaga ehitise valdaja tsiviilvastutuskindlustus, mistõttu võivad olulisteks muutuda asjaolud, mis ei ohusta otseselt ehitist, küll aga ehitises või selle läheduses viibivaid inimesi või nende vara.

Ehitusseaduse § 3 kohaselt ei või ehitisele erakorralise sündmuse tõttu tekkinud kahjustused olla ebaproportsionaalselt suured. Ehitis ei tohi nagu kaardimaja esimese tuulepuhanguga laiali lennata. Tulekahju korral peab säilima ettenähtud aja jooksul kandevõime, takistatud peab olema tule ja suitsu levimine (sh tule levik naaberehitistele), samuti peab olema tagatud inimeste evakueerimisvõimalus.

Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Selle kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi (nt libisemine, kukkumine). Lisaks delegeerib ehitusseadus vabariigi valitsusele võimaluse ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale.

Uus seadus annab enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist (22.07.1995) seaduslikult ehitatud ehitise omanikule (vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele) võimaluse kasutada ehitist ettenähtud otstarbe kohaselt. Omanik võib taotleda kasutusluba (sh kasutusotstarbe muutmist), kuid sellisel juhul ei pea kohalik omavalitsus kontrollima ehitise nõuetekohasust.

Mis juhtub siis, kui sõlmitakse kindlustusleping sellise ehitise kindlustamiseks, mis ei vasta ilmselgelt õigusaktidega sätestatud ohutusnõuetele? Kuivõrd kindlustusleping on tsiviilõiguslik tehing, mis tuleneb kahe subjekti vabalt kujunenud tahtest, ei saa selliseid kokkuleppeid välistada. Küll peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud).

Kuigi võlaõigusseadus eeldab, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikult teavet nõudnud, võib kindlustusselts lepingu sõlmimisel eeldada, et kindlustatav ehitis vastab seaduses sätestatud minimaalsetele ohutusnõuetele ning mittevastavus tuleks seetõttu hilisemate sekelduste ärahoidmiseks fikseerida kirjalikult erikokkuleppena. Üldjuhul on varakindlustuslepingute tingimustes sätestatud nõue ehitise vastavuse kohta õigusaktidega kehtestatud ohutusnõuetele.

Kui kindlustusvõtja ei teatanud olulisest asjaolust, vältis tahtlikult teadasaamist või andis ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda. Võlaõigusseaduse kohaselt peab kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist lepingust taganedes lepingust tulenevad kohustused siiski täitma, kui mahavaikitud asjaolu ei omanud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Lepingu täitmise kohustuse hindamisel tuleb arvestada ka tasutud kindlustusmaksete suhet kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta siis, kui asjaolust oleks teatatud.

Näiteks kui kindlustusvõtja märgib kindlustusavaldusse teadlikult vale elektri- või küttesüsteemide ehitamise (renoveerimise) daatumi eesmärgiga saada madalama kindlustusmaksega lepingut ning hilisema kahjujuhtumi tingis just halvas korras juhtmestik või küttekolle, on kuri karjas. Kui aga hoone süttis pikselöögist, pole tekkinud kahju eelnimetatuga seotud. Siiski tuleb arvestada, kas hoone vilets seisund soodustas tule levikut ning hoone ulatuslikke kahjustusi või mitte.

Nii eramuomanikul kui ka kindlustajal on õigem loobuda ilmselgelt elementaarsetele ohutusnõuetele mittevastavate, kehvas korras olevate ning ehitusloata püstitatud ja likvideerimisele kuuluvate ehitiste kindlustamist, selmet hakata pärast kahjujuhtumi toimumist vaidlema hüvitise väljamaksmise/saamise õigustatuse üle. Ka viitab kindlustusobjekti üldine halb seisukord mõningaste juhtumite puhul kindlustuspettuse võimalusele.

Autor: Aare-Matti Inglist