Peeter Raidla • 1. detsember 2002 kell 22:00

VKG omanikud tulevad päevavalgele

Läinud nädalal jõustunud kohtuotsusega kinnitatud kompromissettepanek pani punkti üle kolme aasta kestnud Eriõli pankrotiprotsessile. Lisaks võlgade osalisele tasumisele sisaldas ettepanek ka äriplaani liita Eesti väiketanklad üheks ketiks. Kuivõrd elluviidav see on?

See on elluviidav, aga kindlasti keeruline tee. Vaja on suhelda ligi 30 tanklafirma ja nende omanikega. Huvilisi vähemalt on. Pealegi on meil tanklakogemus ju endal olemas. Santrovetole kuulus kümmekond tanklat, mis hiljem Lukoilile müüdi. Ning alles jäi kaardikeskus, mis on vajalik tanklake liitmiseks.

Kas 1,5 miljonit krooni on selleks piisav summa?

Kui pole piisav, siis tuleb juurde maksta. Kui idee kannab, küll siis investoreid leiab.

Miks ikkagi Kiviter, mille Eriõli 1997. aasta lõpus erastas, nii ruttu, juba 1998. aasta sügisel, pankrotti läks?

Kui ostuleping alla kirjutati, olid kütuse maailmaturu hinnad üleval, millele kohe järgnes totaalne, 2?3kordne langus. Ning Kiviter tõmbas oma pankrotiga kaasa ka emaettevõtte ehk Eriõli.

Palju teil erastamisel omavahendeid oli?

30 protsenti, ülejäänu saime pangalt.

Pankrotimenetluse algatas tookord ju Eesti Põlevkivi, kellele Kiviter jäi võlgu 30 miljonit krooni. Seda raha meil sel hetkel ei olnud. Kui Eesti Põlevkivi oleks tookord leppinud võla ajatamisega, poleks Kiviter ka pankrotti läinud.

Miks te seda 30 miljonit krooni ei küsinud Ühispangast, kellega teil on seni ülihead suhted?

Meil olid juba niigi suured kohustused Ühispanga ees, kellele oli panditud kogu vara. Pank kui pandipidaja panigi ju vara läbi täitemenetluse müüki.

Samas kui persoonide tasandil mõelda, siis Te jäite ju edasi omanikuks, nüüd küll juba läbi offshore-firma.?i taga seisab, ei omanudki tähtsust. Varad jäid ju ka uue omaniku puhul pangale pandiks. Ega 1999. aasta alguses ei osanud ju keegi öelda, kas tootmine jätkub edukalt või mitte.

Ettevõtte juhatus ju muutus. See, kes offshore

Eks juhatus toimetab täpselt nii, nagu omanikku esindav nõukogu otsustab?

Viru Keemia Grupi nõukogus on praegu inimesed, kes on eri aegadel Kiviteri juhtinud, näiteks Jüri Soone ja Jens Haug. Nii et sinna on koondatud kogu senine kompetents. Ehkki varade omanik muutus, ei katkenud tootmine hetkekski. Mina ise jäin Viru Keemia Grupi nõukogu nõunikuks ning jälgisin, et kõik kohustused panga ees saaksid täidetud.

Kui Eriõli pankrotti läks, esitati tema vastu ligi 500 miljoni krooni ulatuses nõudeid. Kust need nii ootamatult tekkisid? Lõppkokkuvõttes jäi ju järele vaid 19 miljoni ulatuses nõudeid?

Eks igaüks, kes tundis, et midagi on saamata, ajas oma nõuded üles. Näiteks erastamisagentuur, kes oli kogu raha kätte saanud juba ostu-müügilepingu sõlmimisel, esitas sotsiaalsetele kohustustele viidates mitmesaja miljoni kroonise nõude. Vastavalt lepingule pidi Kiviteri jääma 2500 töötajat, aga ühel hetkel polnud seal enam ühtegi. Pankrotihaldur vaidles need nõuded õigeks, kusjuures mitmed nõuded klaariti ära väljaspool kohtusaali.

Miks te palkasite Eriõli juhatajaks poisikeseohtu Kristjan Müürsepa, kes ei teadnud asjast mõhkugi?

Eks me kõik oleme teinud rumalusi ja jäänud liialt oma nõuandjaid uskuma. Seda skeemi soovitas üks advokaat, kuid kindlasti oli see viga. See valas õli tulle kõigi, eeskätt aga maksuameti jaoks.

Äriseadustiku järgi peab nõukogu kord aastas omanikule aru andma. Kas Viru Keemia Grupi nõukogu annab aru teile, ehkki olete tööl nõukogu nõunikuna?

Eks see ole ikkagi meeskonna töö. Viibin ise nädalas paar korda Kohtla-Järvel, ülejäänud aja olen tööl Viru Keemia Grupi Tallinna kontoris.

Olete koos kompanjon Elar Sarapuuga peitnud nii Viru Keemia Grupis kui ka Santrovetos oma omandisuhte offshore-firmade taha??i taga. Ehkki nende kasutamine ei ole Eestis keelatud, on nad piisavalt ebameeldivad instrumendid.

Usun, et seoses aktsiate kohustusliku registreerimisega Väärtpaberite Keskdepositooriumis saab peatselt selgeks, kes kui suures osas millise ettevõtte taga on. Oleme kokku leppinud, et kuna Viru Keemia Grupp on kriisiseisust välja tulnud, siis omanikud legaliseeruvad. Seni ma ei saa veel otseselt kinnitada, et olen ühe või teise offshore

Miks Eriõli kompromissini jõuti alles nüüd? Oli see seotud võimaliku ärikeeluga Teie suhtes, millele maksuamet on siiani viidanud?

Ega ärikeeld ei saa kellelegi meeldida, see on liiga isiklik. Tahaksin veel aastaid Eesti majanduses millegagi tegelda. Minu jaoks on positiivne just see, et Eriõli ei lõpeta oma tegevust pankrotiga, vaid jätkab majandustegevust.

Eriõlile kuulus kümnete miljonite eest Ühispanga aktsiaid, mida pankrotihaldur seni Nordea Pangast taga otsib. Kuhu need kadusid?

Ühel ajahetkel Eriõli need aktsiad ostis ja maksis selle eest raha. Mingil ajahetkel ostis pank oma aktsiad tagasi ja maksis selle eest raha. See kajastub ka panga väljavõtetes. Ju kui ostja ütles, et aktsiad tuleb kanda just sinna panka, siis nii ka tehti.

Iseasi, et tehingute selgituses olid teatud ebakõlad, mis kuuluvad juba kohtu ja advokaatide maailma, kus on võimalik igast asjast kinni hakata.

Kuidas Teil tekkis mõte osta endale Tallinna Panga maja?

Kui Santroveto müüs oma tanklaketi Lukoilile maha, oli vaja raha kuhugi investeerida. Valik langes sellele majale. Võeti ka pangalaen, mida tasutakse rendisummadega. Kasumist saab siin rääkida alles kümne aasta pärast

Millest ikkagi Ühispanga nii suur usaldus Teie vastu? Eriõlis, Viru Keemia Grupis ja ka Santrovetos on ju liikunud sadade miljonite kaupa laenuraha?

Ju siis meil on olnud aus ja töine koostöö. Meie pole panka petnud ja pank pole ka meid petnud. Kõik kohustused alates Kiviteri erastamisest on panga ees ka täidetud. Pank ju teenib selle pealt. Mingil hetkel soovis pank rohkem osaleda Viru Keemia Grupi finantsjuhtimises, aga seda pole juba ammu vaja läinud.

Aeg-ajalt on spekuleeritud, et selle usalduse taga olevat Ühispanga juhtide isiklik majanduslik huvi?

Seda pole kunagi olnud. Need spekulatsioonid on võib olla tekkinud sellest, et nii suurte laenusummade puhul tuleb paratamatult panga juhtidega tihedalt suhelda.

Hetkel kuum