Tarkon hakkab tootma küttesüsteemide elemente

Eelmise nädala reedel (13.12.) sõlmis Tarkon viieaastase lepingu Skandinaavia ühe suurima küttesüsteemide elememente tootva Rootsi firmaga TA. Lepingu aastamaht on 60 miljonit krooni. Tarkon võtab TAlt üle ühe tootesarja tootmise kuni pakkimiseni ning Taani, Rootsi, Norra ja Soome tellijatele saatmiseni välja. TA toodab ventiile, kraane, torusüsteeme ja muud küttesüsteemides kasutatavat.

Tarkoni teiseks suurkliendiks saab järgmisel aastal Rootsi firma ABB, kellele Tarkon hakkab tegema allhanketöid elektrisüsteemides vajalike liidendite valmistamisel. Leping ABBga, millele pole veel alla kirjutatud, annab Tarkonile järgmisel aastal ilmselt 25 miljoni krooni suuruse käibe. Seega tagavad kaks uut projekti Tarkonile järgmisel aastal üle kolmandiku umbes 200 miljoni krooni suurusest prognoositavast käibest.

?Telekomisektori jätkuv madalseis sundis meid otsima uusi turge,? rääkis Tarkoni juhatuse esimees Villu Ehrlich. Kui eelmisel aastal moodustasid telekommunikatsioonisektori tellimused Tarkoni käibest üle poole, siis tänavu jääb selle sektori osaks 39 protsenti, ning järgmisel aastal võib väheneda isegi kuni 20 protsendini. ?Näiteks meie ühe endise suurkliendi Elcoteqi osakaal on kukkunud poole võrra,? täpsustas Ehrlich. ?Sidesektori allhanketööde vähenemise tõttu jääb Tarkon tänavu 175 miljoni krooni suuruse käibe juures väiksesse miinusesse.?

Ehrlichi kinnitusel on Tarkon alustanud juba TA ühe tootesarja tootmise ülevõtmisega. Tarkon hakkab tootma peamiselt vasest umbes 350 treidetaili, millest koostatakse kuni 850 toodet. ?Kogu sari on täielikult Jörnköpingu lähedal Ljungis asuvast TA tehasest Tarkonisse üle toodud aprilliks,? ütles Ehrlich ja lisas, et tegelikult on nad TAle teinud metalli allhanketöid väikeses mahus juba aasta.

Ehrlichi andmeil investeerib Tarkon küttesüsteemide detailide sarja tootmisse 20-25 miljonit krooni. Selleks rekonstrueerib Tarkon kõigepealt 1500 ruutmeetrit pinda Staadioni tänava tootmiskorpuses. ?Otsime ka kohta, kuhu rajada tootmisüksus, kus hakata küttesüsteemide juppidele vajalikku nikkel-kroom pinnakatet tegema,? lausus Ehrlich.

Küttesüsteemide osade tootmiseks võtab Tarkon juurde umbes 20 kooste- ja laotöölist. Pingitööliseid ettevõte juurde palkama ei pea. Praegu töötab Tarkonis ligi 550 töötajat ehk 50 inimest vähem kui eelmisel aastal.

Kuna Elcoteqi ja ka Norma tellimused on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, on ekspordi osatähtus Tarkoni käibes suurenened. Eelmisel aastal moodustas eksport 60 protsenti, tänavu ligi 73 protsenti ning järgmisel aastal suureneb kuni 80 protsendini.

Tänu Tarkonile on Tartusse tekkinud justkui Rootsi firmade küla. TA on kuues Rootsi firma, mis toob oma tootmise osaliselt üle Tartusse. Rootsi kapitalil põhinev AS NPP Eesti toodab plastist survevaludetaile, AS Glaskomponent klaasist laboriseadmeid, AS EBÖ alumiiniumist surve- ja kokillvaludetaile, AS Primus Eesti matkatarbeid ja gaasiseadmeid ning AS Tarkon Lehtmetall töötleb lehtmetalli.

Tarkoni enamusaktsionärile, Rootsi peenmehaanikaettevõttele Hallberg-Sekrom Fabriks AB kuulub 85 protsenti ettevõttest. Villu Ehrlichi ja Tarkoni nõukogu liikme, Tarkoni endise peadirektori Toomas Noorema omanduses on ülejäänud 15 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Tarkon on välja kasvanud endisest sõjatehasest ? Tartu kontrollaparatuuritehasest ?, kus valmistati lennukitele nn musti kaste. Viimane must kast müüdi Poola 1995. aastal.