Peeter Raidla • 23. detsember 2002 kell 22:00

Maapank võib saada Hüvitusfondilt ligi 100 mln kr

Maapanga nõue tuleneb 1997. aasta detsembris sõlmitud repotehingust, mille kohaselt andis Maapank Hüvitusfondile üle erinevaid võlakirju ja aktsiaid turuväärtuses ühtekokku 95,9 miljoni krooni väärtuses. Samas kohustus Maapank need 1998. aasta mais hinnaga 26,6 miljonit krooni tagasi ostma, mida aga ei tehtud.

Linnakohus leidis nüüd pankrotiseadusele tuginedes, et oma iseloomult kujutas vaidlusalune repo endast kinkelepingut, sõltumata sellest, kas Maapank selle kinkega kahjustas teadlikult oma võlausaldajate huve ning kas Hüvitusfond oli panga võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Seda põhjusel, et repotehing sõlmiti vähem kui kuus kuud enne Maapanga pankrotimenetluse algatamist. Millest tulenevalt on see leping kehtetu.

Vastavalt lepingule pidi Hüvitusfond saadud väärtpaberite eest tasuma 24,1 miljonit krooni, kuid selle asemel andis hoopis tasaarvelduse korras Maapanga omandusse Forekspanga ja Tallinna Panga aktsiad koguhinnaga 24,1 miljonit krooni, samas kui nende börsiväärtus oli tehingu päeval kõigest 14,6 miljonit krooni.

Sellest lähtuvalt otsustaski kohus, et Hüvitusfond peab saadud väärtpaberid Maapanga pankrotivarasse tagastama koos nendelt laekunud intressiga, juba realiseeritud väärtpaberite eest aga maksma hüvitist.

Lisaks tunnistas kohus Hüvitusfondi pankrotiseaduse mõttes Maapanga lähikondseks. Seda kahel põhjusel. Esiteks oli Hüvitusfondi toonane juhatuse esimees Arle Mölder ühtaegu ka Maapanga nõukogu liige ning talle pidi olema teada kummagi poole majandustegevust puudutav informatsioon. Teiseks kuulus Hüvitusfondile enam kui 9,2 protsenti Maapanga aktsiatest.

Kohtuotsuse kohaselt peab Hüvitusfond maksma Maapanga pankrotivarasse nende väärtpaberite eest, mis on realiseeritud ja mille kustutamisaeg on alles ees, koos intressiga ühtekokku ligi 25 miljonit krooni.

Juba kustutatud väärtpaberite eest peab Hüvitusfond Maapangale maksma koos arvestatud intressiga enam kui 71 miljonit krooni.

Lisaks peab Hüvitusfond tasuma ka üle 3,3 miljoni krooni ulatunud Maapanga kohtukulud, mis laekuvad riigi tuludesse.

Hüvitusfondi juhatuse esimees Madis Raidma sõnas, et ehkki ta pole veel jõudnud kohtuotsusega tutvuda, kaebavad nad selle kindlasti edasi. Praegu käiva Hüvitusfondi likvideerimisprotsessi käigus antakse veel selle aasta lõpus rahandusministeeriumile üle 835 miljoni krooni ulatuses vara ning pärast seda jääb fondile veel umbes 300-400 miljoni krooni eest vara.

?Nii et meil on vara piisavalt juhuks, kui ka ringkonnakohus ja riigikohus selle kohtuotsuse jõusse jätavad,? ütles Raidma. ?Mingeid erilisi muudatusi see otsus meie tegevusse ei too.?

Maapanga pankrotihaldur Maire Arm nentis, et juhul kui eilne kohtuotsus jõustuks, tähendaks see panga võlausaldajaile ligi 7protsendilist katet oma nõuetele. Tänase seisuga on Maapank suutnud võlausaldajatele tagasi maksta 45 protsenti tunnustatud nõuetest. Maapanga vastu esitatud nõuete kogusumma oli algselt 1,3 miljardit krooni.

Hetkel kuum