Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EPL: Üle 700 eestlase pürib tööle Euroopa Liidu ametnikeks
Detsembris sõidab Brüsselisse eksamitele üle 700 eestlase, kes konkureerivad ELi komisjonis Eestile ette nähtud 40 töökohale.
Et oma võidu?ansse parandada, istus paarkümmend praegust riigiametnikku eelmisel nädalal kaks päeva välisministeeriumi saalis ja kuulas ELi värbamiskonkursside ettevalmistuskoolituse üksuse juhi Karine Aurioli õpetussõnu.
Kokku kandideerib tänavu majanduse, juura, audiitori ja avaliku halduse abiassistendi kohale 726 eestlast. Kõige väiksem on konkurents audiitori ja suurim avaliku halduse kohtadele, kirjutab Eesti Päevaleht.
Aurioli sõnul on euroliidus tihedad konkursid, kus on tehtud kõik selleks, et võimalikult palju kandidaate kõrvale heita enne lõpliku valiku tegemist.
?Statistika on näidanud, et ilma ettevalmistuskursusi läbimata pääseb konkursist läbi alla 17 protsendi soovijatest,? ütles Auriol.
Konkurss koosneb kolmest osast: eelvaliku kolmest testist, kirjalikust ülesandest ja suulisest vestlusest.
Testide eel kandidaatide vastu suurt huvi ei tunta. ?Enne teste ei saa olla mingeid eelistusi,? ütleb Auriol. ?Kes iganes on ja kus ta on töötanud, see ei loe absoluutselt. Loeb ainult test.?
Kuid ka siis, kui konkurss edukalt lõpeb, ei saa päris kindel olla, et konkursi võitja kohe tööd saab.
Aurioli sõnul lastakse euroliidus üldiselt konkurssidelt läbi rohkem inimesi, kui tegelikult tööle vajatakse.
Peaaegu kõikides liitujariikides tulevasi euroametnikke koolitamas käinud Karine Aurioli sõnul on Eesti puhul imestamistväärt, et koolitusel osales teiste maadega võrreldes palju rohkem noori inimesi.