Järvamaa korteriturg areneb kiiresti

Järvamaa kinnisvaraturu 2003. aasta märksõnaks on Paide korterite hinnatõus, mis kohati ulatus 60%ni.

Suurima hinnatõusu tegid läbi 2- ja 3toalised mugavustega elamispinnad, mis üldiselt ka kõige minevam kaup. 1toaline on liiga väike ega sobi peredele ning 4toaline elamispind jääb juba liiga suureks.

Paljud kliendid küsivad korterit just nn Tartu Projektiga majja. 2002. aasta lõpus võis heas seisukorras 1toalise korteri eest saada 25 000 krooni, 2003. aasta lõpuks oli analoogsete elamispindade hind kerkinud 35 000 kroonini ehk siis 40%. Kahe- ja kolmetoaliste korterite hinnad tõusid aastaga veelgi enam, 45?50%.

Müügiperiood sõltub konkreetsest objektist (asukoht, seisukord, suurus, planeering) ja loomulikult ka hinnast. Objektide kohta, mis maksavad üle 150 000?200 000, on kinnisvarabüroodel oma kliendiandmebaas koos konkreetsete soovidega. Kui müüki tuleb mõni uus objekt, siis kõigepealt vaadatakse üle andmebaas ning korterit või maja pakutakse seal olevatele klientidele. On juhuseid, kus objekti ei jõutagi internetti müügiks üles panna ? ostja leitakse mõne tunniga.

Paide linnas on suurem nõudlus kesklinna ja Ristiku piirkonna korterite vastu. Sellest tulenevalt jätkavad tõusvas joones just eelpool nimetatud piirkondade korterite hinnad, samas kui Ehitajate ja Aasa tänava piirkonnas on nõudlus väiksem ja hinnad madalamad.

Viimastel aastatel on Paide linnas hakatud aktiivselt renoveerima nõukogudeaegseid kortermaju. Linnas ringi sõites hakkavad silma soojustatud otsaseinad, kirevad katused, rõdupiirded, paljudes majades on vana torustik ja elektrisüsteem vahetatud uue vastu. Kortermaja üldine seisukord on üha olulisem näitaja korteri valikul.

vaata ka www.sirvi.ee/paide infot detailplaneeringute, aadresside ja maakasutuse kohta.

Kuna Paide linn on suhteliselt väike, siis tehakse eramutega tehinguid küllaltki vähe. Teine põhjus, miks maju harvemini ostetakse-müüakse, on korteritega võrreldes oluliselt kõrgem tehinguhind.

Enamik tehinguid tehakse 70.?80ndatel ehitatud eramutega. Remonti vajavate, keskmises seisukorras eramute hinnad jäävad vahemikku 400 000 ?700 000 krooni, renoveeritud objektide hinnad algavad 850 000 kroonist. Uusehitistega tehinguid peaaegu ei tehtagi, enamik ehitatakse oma tarbeks. Kui müügihind läheb juba üle miljoni, siis on ostjat raske leida ning omanik otsustab pigem mitte müüa. 2003. aastal kerkisid elamute hinnad kuni 20%, 2004. aastaks nii suurt tõusu ei julge prognoosida. Kuna tehinguhinnad on küllaltki kõrged, võiks hinnatõus jääda 10% lähistele.

Valdav osa kinnisvara ostutehinguid tehakse pangalaenu toel, põhjuseks madalad intressimäärad ja aina kerkiv hinnatase.

Eramute puhul võiks hinnanguline pangalaenu toel tehtavate tehingute osakaal olla 90% ning korteritel 60%. Seega on kinnisvaraturg täna vägagi sõltuv laenuturul toimuvast. Kui pangad karmistavad laenutingimusi või tõusevad intressimäärad oluliselt, kajastub see ka kinnisvaraturul, kuna potentsiaalsete ostjate arv väheneb.

Järvamaal on ühed parima ja viljakaima mullaga põllumaad.

Põllumajandustootmiseks sobilik põllutükk peaks olema vähemalt 20 ha suurune. Järvamaal pole harulduseks kuni 100 ha suurused põllumassiivid, kuid Võrumaal on valdavalt 5?15 ha suurused põllumaad.

Keskmiselt maksab haritav maa 6000?7000 kr/ha, kuid üksikuid tehinguid tehakse ka 12 000kroonise hektarihinnaga, mis on täna Eestis ka maksimum.

Okaspuuenamusega hea mets maksab 20 000?50 000 kr/ha, raiutud kinnistud 3000?5000 kr/ha ning raiesmikud 1500?2000 kr/ha.

Autor: Ülle Tamm