Eesti Energia võib teenida kasvuhoonegaasidelt miljardeid kroone

Valitsus kinnitas neljapäeval kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riikliku jaotuskava aastateks 2005?2007.

Jaotuskava näeb nn suursaastajatele ette senisest suuremad kvoodid, näiteks Eesti Energia saab jaotuskava kohaselt keskmiselt kuus miljonit tonni aastas kvooti juurde. Keskkonnaministeeriumi andmetel on tonni õhku paiskamata kasvuhoonegaasi müügihind praegu maailmaturul kuni 10 eurot. Seega, kui arvestada, et Eesti Energia on viimastel aastatel õhku paisanud 10 kuni 12 miljonit tonni kasvuhoonegaasi ning võib järgneval kolmel aastal seda teha 16 kuni 20 miljoni tonni ulatuses ning arvestades tonni hinnaks praeguse maksimumi, 10 eurot ehk 156,5 krooni, ning seda, et arvatavasti Eesti Energia hakkab tegelikkuses kui mitte vähem, siis vähemalt praegusega samas ulatuses gaase lennutama, võib üleliigsete kvootide müügist teenida keskmiselt üle 900 miljoni krooni aastas.

?Valitsuskabinetis kinnitatud jaotuskava on hetkel vaid Eesti-poolne ettepanek, millele on vaja Euroopa Komisjoni kinnitust. Alles seejärel võib teha reaalseid prognoose Eesti Energia heitkoguste kvootide ja võimalike tulude osas,? öeldi Eesti Energiast. ?Kvootide maailmaturuhind on väga ettearvamatu. Konkreetsetest tuludest saab rääkida alles pärast seda, kui kaubandus on käivitunud.?

Eesti Energia endise keskkonnajuhi, praeguse Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee sõnul näeb Kyoto lepe ette kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist aastatel 2008?2011 üle maailma 5,4 protsenti. Eesti, nii nagu ka Euroopa Liit, kohustus kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendama 8 protsenti.

?Eestil on see aga juba praegu 70?72% langenud, sest baasaastaks võeti 1990, mil meil oli veel väga suur tootmine,? lisas Lahtvee. ?Seevastu Portugal, Kreeka ja Iirimaa on oma kohustusega hädas.?

Riiklik jaotuskava hõlmab 43 käitist, millest kaks kuuluvad paberi- ja tselluloositööstuse, viis mineraalitööstuse ja ülejäänud 36 energiatootmise sektori alla. Nende seas on näiteks transiidifirma Pakterminal, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Kreenholm, Repo Vabrikud, Silmetile kuuluv Sillamäe SEJ, kümme Erakütte või Tallinna Kütte kaudu Dalkiale kuuluvat katlamaja, mõned Fortumi katlamajad jt.

Euroopa Liidu lubatud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise skeemiga haaratud käitise poolt õhku paisatud iga tonni CO2 kohta peab käitajal olema üks lubatud heitkogus käesolevas riiklikus jaotuskavas.

Kui aasta kokkuvõtteid tehes ilmneb, et lubatud heitkoguseid jääb üle, võib käitaja need üleeuroopalise elektroonilise registri kaudu müügiks pakkuda.

Kui jääb puudu, tuleb turult juurde osta sel ajal kehtestatud tonnihinnaga. Kord riiklikusse jaotuskavasse kirjutatud koguseid ei ole võimalik kauplemisperioodi jooksul enam muuta.

1. jaanuaril 2005 käivituv heitkogustega kauplemise skeem loob paljudele Eesti ettevõtetele võimaluse saada miljonitesse kroonidesse ulatuvat täiendavat tulu.

Neid tulusid saab kasutada tootmise edasiseks moderniseerimiseks ja kaupade või energia tootmise ühiku kohta tuleva süsiniku arvestusliku koguse edasiseks vähendamiseks.