Tanklaketi omanikud tegid Lukoilile külma

?Igal äriühingul võib halvasti minna, kuid Fort Oili puhul jääb arusaamatuks, miks jätkati kütuse ostmist Lukoililt ka pärast likvideerimisotsuse vastuvõtmist. See on ilmne pahasoovlikkus. Ehkki likvideerimisteated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, ei pruugi ettevõtte partnerid neid alati lugeda,? leidis Lukoil Eesti esindaja vandeadvokaat Asko Pohla. ?Lisaks on teisi võlausaldajaid selgelt eelistatud Lukoil Eestile. Kui teiste puhul klaariti võlg ära, siis Lukoil Eesti enam kui 19 miljoni kroonist nõuet lihtsalt eirati.?

Pohla avaldas arvamust, et Fort Oil on praegu võtnud kasutusele selge venitamistaktika. Üks näide sellest on ka viimane kohtuistung, mis lükati edasi põhjusel, et nimekal vandeadvokaadil Üllar Talvistel oli esindusõigus üksnes koos advokaadi abiga, kes sel ajal parajasti Eestis ära oli. Pohla meelest soovitakse venitamisega takistada ajutise halduri nimetamist pankrotihalduriks, et too ei saaks alustada vara tagasivõitmise menetlusi.

Lukoil Eesti peadirektori Vladimir Kleineri arvates püüdsid Fort Oili omanikud ? AS Letofin Leonid ja Mark Eivini isikus ning AS Sar-Bens Tarmo Ratase näol ? leida enda probleemidele lahendust teise ehk siis Lukoil Eesti arvel.

?Niisugune tegutsemine ei käi kokku ärieetikaga,? tõdes Kleiner. ?Sellal kui meie töötasime nendega usalduse peal, jääb nende käitumisest mulje, et kütust ostes ei kavatsenud nad juba algusest peale meile maksta.?

?Lukoili võla rahuldamine pidi toimuma hoopis muul meetodil,? põhjendas Tarmo Ratas. ?Meil oli üks koostööprojekt, mille elluviimine jäi Lukoili taha pidama.?

Fort Oili likvideerija Martin Krupp väitis, et kõneks oli ka kogu SB tanklaketi müük Lukoilile, mis takerdus aga Lukoili omanike vastuseisu taha.

Kleiner sõnas aga, et kui Fort Oil oleks neile võla katteks oma tanklaid pakkunud, siis oleks Lukoil need ka vastu võtnud. ?Sellist ettepanekut ei tehtud. Ratas pakkus tõepoolest oma osaühingu Venenum kaudu, kellest oli vahepeal saanud tanklaketi operaator, kompromissi, kuid see seisnes meie nõude rahuldamises 30% ulatuses, millega me loomulikult nõus ei olnud,? leidis Kleiner.

Krupp ütles, et Lukoili algne nõue oli veelgi suurem, ligi 27 miljonit krooni, kuid 8 miljonit sellest suudeti Lukoilile ära maksta. Kleiner lükkas ka selle väite ümber, kinnitades, et maksti vaid kuskil 3 miljoni ringis, millele lisandub kütusefirma NB 2,2 miljoni kroonine võlg Fort Oilile, mida NB siiani Lukoilile kui nõude ülevõtjale graafiku järgi tasub.

Ratase sõnul oli Fort Oili finantsraskuste tekkimise põhjuseks tugev konkurents. Fort Oili ühe omaniku, ASi Sar-Bens samaaegset likvideerimisele saatmist põhjendas Ratas aga tekkinud kahjumiga ? Fort Oili investeeritud 7 miljonit krooni tuli lihtsalt maha kanda.

Fort Oili pankrotihalduri Toomas Saarma aruande järgi on aga Sar-Bens hoopis Fort Oilile üle 6 miljoni krooni võlgu, kusjuures selle aluseks olnud laenuleping on kadunud. Kui Saarma halduriks nimetatakse, on ilmselt oodata vara tagasivõitmise hagisid. Kui taas takistusi ei teki, on pankroti väljakuulutamist oodata 21. juunil.

45aastane Leonid ja temast ligi 8 aastat noorem Mark Eivin on nüüd juba kümmekond aastat ajanud oma põhiäri läbi ASi Letofin (aktsiad jagunevad vendade vahel pooleks).

Ettevõtte põhitegevusala on vedelkütuse eksport ja hulgimüük. Letofini tipphetkeks võib pidada 2001. aastat, mil netokäive ulatus üle 550 miljoni krooni. Seejärel käive langes alla 200 miljoni krooni, paljuski seetõttu, et kütuse jae- ja hulgimüük anti üle sidusfirmale Fort Oil. Pea samal ajal tekkisid Letofinil arusaamatused tolliga.

Leonid ja Mark Eivin on läbi Letofini osalenud aktiivselt Eesti aktsia- ja väärtpaberiturul, tehingute maht on küündinud ligi 70 miljoni kroonini aastas.

Letofinile kuulub 50% osaühingust Letofin Trading, mis loodi tänavu kevadel suurte kütusetehingute tarvis. Eivinite kõrval kuuluvad vahefirmade kaudu Letofin Tradingu osanike hulka Hansapanga asutajad Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv, Hansa Capitali eksjuhid ning kinnisvarafirma M.S.I. Grupp eesotsas Dmitri Mälsoniga.