Valmis välikäimla on defitsiit

Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liikme Peep Tobrelutsu sõnul algab välikäimla ehitamine nagu iga teinegi töö läbimõtlemisest. ?Eks eelkõige tuleb arvestada tarbimist,? nendib Toberluts. ?Tuleb mõelda, kas seda kasutavad ainult suvel paar-kolm inimest või on hoopis vaja aastaringselt toimivat käimlat seitsmele inimesele.?

Käimla ehitamisel tasub jälgida, et hilisema mugavuse huvides piisavalt ruumi jääks: prill-laua ette tuleb jätta vaba ümberpöördumise ruum. Tähtis on ka istumisaluse kõrgus. ?Kõige parem on santehnika standardne kõrgus: poti puhul 40 cm, et poleks ebamugav istuda. Tasub mõelda ka lastele: panna käimlasse pingike või muud sellist. Kui käimlat kasutatakse talvel, tasub muretseda vahtplastist istumisalus. Selliseid müüvad näiteks Biolan ja Handyman, viimane pakub küll kergemini määrduvat valget varianti,? soovitab Tobreluts. Läbi tuleb mõelda ka valgustus: proovitud on nii läbipaistvast laineplaadist katuseid kui ka kilest seinu, kuidas kellegi fantaasia lubab. Päris valmis välikäimlat aga paraku nii kerge osta ei olegi. ?Ettevõtjad toodavad küll aiapaviljone, küll katusealuseid, aga valmis toodet osta on vaevaline, sest nõudlus on väike. Lausa veider, et selline ni?? tänaseni täitmata on. Või ei levi info tootjatelt tarbijatele,? nendib Tobreluts.

Ilmselt kiirem lahendus on osta valmis kogumiskonteiner. Sääraseid müüb näiteks Biolan, kus jalgealune tuleb paigaldada tavalisest veidi kõrgemale (40 cm), et istumise kõrgus oleks mugav. Võimalik on kasutada ka plasttünne, mida pakuvad klaasplastmahutite tootjad. Paraku peab jälgima, et seal täide vedelaks jääks. Kui turvast lisada, ei saa väikesest tühjendusavast mahutit tühjendada. Plasttünniga käimla partneriks on fekaaliauto. Võib ka poest ostetud sileda eterniitplaadi abil ?ahti ehitada, vältimaks süvendi kokku varisemist. Siis imbub käimla sisu suures osas maasse. Viimast lahendust ei tohi mingil juhul kasutada tiheasustusega piirkondades, kaevude lähedal ega karstialadel: oht, et kaevud rikutakse, on olemas ka kolme küla kaugusel, sest käimla produktid võivad liikuda mööda maa sees olevat horisontaalset kivikihti. ?Maal on iga juhus eraldi käsitletav. Olen ise valmis nõuga appi tulema, kui vaja,? lubab Tobreluts.

Üks peamisi hirme välikäimla ees on hais. See pole siiski paratamatus. ?Ventilatsioon mõistagi lahendab probleemi,? nendib Tobreluts. ?Korraliku sundventilatsiooni puhul on kindel, et asi toimib. Kui sundventilatsiooni pole, tasub ventilatsioonikorsten ehitada ja loota, et see ikka otstarvet täidab.?

Pärast käimla kasutamist tuleks koreaineks peale puistata turvast või saepuru, mis vähendavad haisu. Saepuru kulub rohkem kui turvast, parem on lehtpuust saepuru, mis kõduneb paremini.

Kepsleva Poni Seltsi eestvedaja Rein Adamson ehitas ise koju põneva välikäimla.

?Otsustasime teha omamoodi,? räägib Adamson. ?Asukoha valisin vaate järgi, et saaks nautida lillepõldu ja päikseloojangut. Palgid lasin kolmest küljest saagida, et oleks lihtne ehitada. Seljatoega klosetid saagisin jämedatest haavapakkudest. Lõplik töö käis koos sõpradega. Ukse-akna ava saagisime ?Kääbiku? raamatu järgi ümmarguseks. Mätaskatuse tegin alles teisel aastal, kui üks tuttav asja ära seletas. Alla panin veneaegse 200-liitrise vaadi. Materjalide asjus aga soovitan kaupluste asemel käia metsas ja küla peal kaupa teha.

Kasutan aastaid majja ehitatud kuivkäimlat. Selleks on lihtne ümmargune prügikonteiner, mida puistan pärast kasutamist turbaga üle ja tühjendan regulaarselt (kord kahe kuu kohta).

Ventileerimiseks kasutan sundventilatsiooni, kuna kahjuks ei õnnestunud maja uue katusega normaalset väjatõmmet saavutada (enne tõmbas ise välja ja korralikult).

PuuC (nagu me teda kutsume) on olnud külaliste suur imestusobjekt (?Ei haisegi!?) ja ruumis on ka väike raamatukogu, apteek ning pesula.

?Tulemi? komposteerin ülejäänud aia kompostimaterjalidega. Soovitan kõigile, kes vähekegi loodusest hoolivad.

Kompostkäimla võid kas või magamistoa nurka panna. Kui korralikult turvast peale raputad, pole mingit haisu.

Kuivkäimlad on tõesti ökoloogilisemad. Paneelmajadesse nad ilmselt ei sobi ? sinna soovitaks Norra kogemuste põhjal vaakum- ja uriini ning fekaale eraldavaid süsteeme.

Haisu vastu aitab kompostkäimla puhul pinnas- või kompostfilter. Käimla ?produktid? asetsevad anumas, kust läheb ventilatsioonitoru pinnasfiltrisse, mis töötab õigesti projekteerituna väga efektiivselt.