Otsaseina soojustamine vähendab kõikide korterite soojakulusid

Korteriühistu liikmed peavad otsustama, kas tasub korterelamus otsaseina soojustamiseks kõigil raha kulutada, sest otseselt saavad kasu ju otsakorterid. Tegelikult aga vähenevad kõigi korterite soojakulud.

Maja kui tervik on kõigi korteriomanike kaasomand korterite ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade kaudu, mistõttu kuuluvad kõik elamu renoveerimiseks ja majandamiseks tehtavad kulutused jagamisele korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa suurusega. Seaduseloojad on siin jälginud igati õigsuse ja reaalse majandamise printsiipi, mis tagaks elamu efektiivse majandamise ja säilitamise.

See oleks mõeldamatu, kui iga korteriomanik püüaks vaid oma korteri piires maja iseseisvalt majandada. Seepärast räägime korterelamute puhul ikkagi terve maja majandamisest, mille käigus arvestatakse ka kõigi korteriomanike huve.

Elamus tehtavad renoveerimistööd ja nende järjekorra otsustavad siiski korteriomanikud ise, olenemata, kas tegu on korteriomanike ühisusega või korteriühistuga. Selleks, et saada ülevaadet elamu tehnilisest seisukorrast ja energiasäästlikkusest, tuleks elamu haldajal läbi viia tehniline ülevaatus või energiaaudit.

Alles pärast seda toimingut on võimalik langetada objektiivne otsus, mida ja millises järjekorras tuleks teha.

Otsaseinte soojustamine ei ole pelgalt otsapoolsete korterite omanike eluolu parandamine. See on vaid üks osa, et tagada elamu kõigi korteriomanike omandi efektiivne ja energiasäästlik majandamine tänu küttele kuluva soojusenergia hulga vähendamisele.

Põhjused otsaseinte soojustamise algatamiseks on elamu suured soojakaod, mis eelkõige on tingitud otsapealsete korterite suurest välisseinapinnast. Seeläbi toimub nendes korterites tihti alakütmine, kuna läbi välisseinte on suured energiakaod, ja samas köetakse elamu keskel asuvates korterites üle.

Seega on sama elamu korteriomanikel sõltuvalt korteri asukohast tihti erinev soojatarbimuse vajadus, mida saab tagada tasakaalustatud küttesüsteemi ja individuaalsete korterisiseste termoregulaatorite abil.

Nüüd, kui selle küttesüsteemi osa toimimine on tagatud, tuleks vaadata järgnevaid etappe, mille abil saaks vähendada üldist kütteenergiakulu.

Otsaseinte soojustamisel, vähendades otsapealsete korterite energiakadu, saame vähendada üldist kütteenergiale minevat energiahulka. Seega saame vähendada üldist kütteenergiakulu.

Välisfassaadide puhul kasutatakse nn tuulduvaid fassaadisüsteeme, mille puhul saame rääkida terasprofiilist ja tsementkiudplaadist. Teiseks levinud fassaadi soojustamise viisiks on erinevad soojustusega krohvisüsteemid.

Milliseid neist kasutada, sõltub eelkõige korteriomanike rahakotist ja maitseeelistustest.

Kindlasti tuleb arvestada energiaauditit. Kui selle tulemused viitavad, et elamu külgfassaadid vajavad ka soojustamist, siis tuleks soojustuse valikul arvestada ka, millise materjaliga sobiks kogu maja ulatuses soojustada.

Kindlasti on siin oma sõna sekka öelda ka linnaarhitektil, et valitud materjal ja soojustus sobiks ka linna üldilmega.

Ei tahaks midagi halba öelda terasprofiilkatte kvaliteedi kohta, kuid selle puhul tasuks ikka mõelda, millise välimuse ta majale annab, kui seda on kasutatud kogu elamu ulatuses.

Autor: Kaimar Ilves