• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased eelistavad deebetkaarte

    Pangakaartide turul on tugevaim positsioon Hansapangal, kes on oktoobri alguseks väljastanud üle 150 000 krediitkaardi. Pank tõi hiljuti turule eksklusiivse krediitkaardi Visa Platinum, mis on pangakaartide Mercedes. Krediitkaartide tasud muutuvad järjest soodsamaks ja sellega kaasaskäivad hüved laienevad. Krediitkaardi soetamisele tasub mõelda eelkõige reisivatel inimestel, sest välismaal pakutakse rida soodustusi.
    Juhtivad kommertspangad on üsna aktiivselt püüdnud levitada ka järelmaksukaarte. Tuntumad neist on Ego ja Magnet. Tegemist on ühe kallima laenuga, mille intress on kahekohaline. Samas pakuvad järelmaksukaardid mitmeid soodustusi, mis muudavad selle kasutamise odavamaks.
    Kuigi krediitkaartidega on võimalik kasutada mitmeid soodustusi, varitseb oht, et raha kasutatakse ebaotstarbekalt. Kaardiga on mugav ja kerge maksta, mistõttu sooritatakse osa oste emotsioonide najal, minnes kergema vastupanu teed. Negatiivne kaardi saldo võib inimest panna kahtlema varasemate väljaminekute otstarbekuses.
    Eraisikud on võlgu elamise suhtes muutunud järjest optimistlikumaks. Kolm aastat tagasi moodustasid eraisikute laenud vähem kui viiendiku pankade laenuportfellist. Tänaseks on eraisikute osakaal kerkinud 30 protsendini, lisaks tuleks märkida, et laenuportfell tervikuna on kolme aastaga kasvanud üle 2,5 korra.
    Mullune Emori uuring kinnitab, et eestlased võtavad üha enam suuremahulisi ja pikaajalisi laene. Finantskohustuste hulgas on kasvava trendiga eluasemelaenud, vähenemas on tarbimislaenude ja järelmaksude osakaal.
    Emori andmetel on Eesti elanike finantskäitumine liikunud arenenud riikide malli suunas. Üldjoontes võib perede finantskäitumises näha nelja üksteisele järgnevat arenguetappi: esmane tarbimine, lühiajaline säästmine, laenamine pankadest, pikemaajaline säästmine ja investeerimine.
    Kaks aastat tagasi oli enamik leibkondi esimeses ja teises etapis. Valdav osa rahalistest sissetulekutest tarbitakse kohe, kulutades igapäevastele toidu- ja tööstuskaupadele ning eluasemele. Teises etapis suudetakse ka natuke raha kõrvale panna, säästude maht on siiski üsna väike, ulatudes enamasti 5000 kroonini. Laenubuumi valguses võiks arvata, et suurema sissetulekuga perekonnad on jõudnud kolmandasse etappi.
    Neljas etapp ehk investeerimine on kindlasti muutunud populaarsemaks ja tõusnud on ka elanike teadlikkus väärtpaberiturgudest. Suure panuse on andnud pensionisüsteem. Teise samba fondidega on liitunud juba ligi 410 000 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.