Maksudes puhuvad jälle uued tuuled

Muudatusi on palju enam, kui siin valgustada jõuame, ja iga ettevõtte juht peaks veenduma, et tema ettevõttes raamatupidamise ja finantsjuhtimise eest vastutatavad isikud oleksid kursis jaanuarist jõustuvate uute reeglitega. See aitab muudatustest tulenevate võimaluste ärakasutamisega hoida kokku raha kohe aasta algusest ja vältida hilisemaid maksuvaidlusi.

Tulumaksuseaduse muudatuste loetelu eelnõu sisaldab rohkem kui 60 punkti. Järgnevalt olulisemad näited.

Reklaamkingituste maksustamine. Eestile on iseloomulik see, et maksuasjades on suuremate probleemide allikaks tihti rahaliselt vähemtähtsamad kulutused. Siiani on reklaamkingituste tulumaksuküsimus jäänud enamasti raamatupidajate südametunnistele.

Seadusest ja maksuhaldurilt saadud juhised on olnud piisavalt üldised ? kui kingituse tarbimisväärtus on kingi saajale suurem kui kingi reklaamfunktsioon kingitust tegeva juriidilise isiku jaoks, siis on tulnud kingilt tasuda tulumaks. Kuidas aga neid funktsioone mõõta ja võrrelda, see on igaühe enda otsustada. Arusaadavalt omab selliste otsuste tegemine ettevõtja jaoks pigem hasartmängu kui majandusliku kaalutlemise iseloomu.

Käibemaksuseaduses on juba varasemast ajast reegel, et kui reklaamkingituse väärtus (ilma käibemaksuta) on alla 50 krooni (ehk brutohind koos käibemaksuga alla 59 krooni), siis käibemaksu kingilt tasuda ei tule. Muudatusega kehtestatakse analoogiline piirmäär ka reklaamkingitustele tulumaksuseaduse jaoks. Eelnõu kohaselt ei maksustata tulumaksuga reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus on kuni 50 krooni. See sõnastus tähendab, et jutt käib juba hinnast koos käibemaksuga. Seega jääks tulumaksuseaduse piirmäär käibemaksuseaduse omast 9 krooni väiksemaks. Kindlasti võib mõningate piirmäärast kallimate kingituste puhul vaielda, et nende puhul kingi saajale tarbimisväärtus puudub. Sellele vaatamata tagab selge piirmäär kindlasti otsustajatele stressivabama elu kui senine maksustamise iseotsustamine ja maksuhalduri heale tahtele lootma jäämine.

Töösõitude maksustamine. Kehtiv seadus võimaldab igakuist kuni 2000kroonist maksuvaba hüvitist maksta juhul, kui töötaja (sh juhtorgani liige) kasutab töösõitudeks isiklikus omandis olevat või liisingulepingu alusel kasutatavat sõiduautot. See välistab hüvitise maksmise näiteks elukaaslase või sõbra auto puhul.

Muudatusega lubatakse järgmisest aastast aga hüvitist maksta igasuguse sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ameti­ülesannete täitmisel, mis ei ole tööandja omandis ega valduses.

Tööandja omandis ja valduses olevate autode puhul on teatavasti üldiselt kõik kulud maksuvabad, erasõitude tegemisel selliste autodega aga kerkib maksukohustus.

Eesti äriühingute tehingute maksustamine turuhinna mittejärgimisel (siirdehindade maksustamine). Juriidiliste isikute puhul Eestis teenitud tulu ei maksustata. Küll aga maksustatakse eriväljamakseid, sealhulgas nii ametlikku kui ka varjatud kasumijaotamist.

Üheks varjatud kasumijaotamise viisiks on seotud isikutega tehingute tegemisel turuhinnast odavamalt müümine või kallimalt ostmine.

Siiani on seadus silmas pidanud üksnes seotud mitteresidendiga või füüsilise isikuga tehtud tehinguid, teise Eesti äriühinguga tehtud tehingute puhul aga siirdehindade maksustamise reegleid rakendada ei saanud. Uuest aastast tahetakse see viga parandada.

See annab maksuhaldurile tulumaksu määramisel õiguse kohaldada tehingule väärtust, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.

Seega tuleb edaspidi seotud isikute puhul ka Eestisisese äriühingutevahelise tehingu hinna määramisel olla tähelepanelik. Kui näiteks ühele osanikule kuuluvad kaks osaühingut ning soovitakse raha ühest ühingust teise siirdada, müües mingit kaupa või teenust turuhinnast selgelt kallimalt, siis maksuhaldur määrab ostjaks olnud osaühingule turuhinda ületava ostuhinna pealt tulumaksu.

Euroopa äriühinguga seotud muudatused. Tulumaksuseadusesse viiakse uuest aastast sisse reeglid seoses ELi poolt eelmisest aastast ellukutsutud Euroopa äriühingute tegevusega. Need on sellised äriühingud, mis võivad Euroopa raames oma asukohariiki ilma likvideerimis- ja asutamismenetlust läbimata muuta.

Tulumaksuseadusega luuakse olukord, kus osanikel tuleb sellise äriühingu väljaliikumisel Eestist maksta tulumaksu Eestis asumise perioodil jooksul äriühingule lisandunud väärtuselt. Kui Eestisse jääb maha püsiv tegevuskoht, siis selle vara kuni Eestist väljaviimiseni ei maksustata.

Autor: Kalle Kägi