Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    MTÜdest keeltekoolid soodsamas seisus

    Osaühingute ümberregistreerimine mittetulundusühinguteks on eriti aktiivne keeltekoolide puhul, sest kuna kehtiva seaduse kohaselt on MTÜ vabastatud käibemaksust, saab MTÜ pakkuda keelehuvilisele õpet tunduvalt odavamalt. Näiteks 120tunnise keeleõppetsükli puhul tähendab see üle 2000kroonist vahet.
    Tallinnas ligi kümme aastat tegutsenud Mare Mandre Erakooli omanikfirma OÜ Koolmeister juhi Mare Mandre sõnul on koolitusturul tegu ebaterve konkurentsiga. ?Käibemaksust vabastatud mittetulundusühingutest koolitusfirmad tegutsevad ju samas valdkonnas ja pakuvad sama teenust nagu äriühingudki,? lausus Mandre. ?Ebavõrdsuse vältimiseks tuleks äriühinguid ja mittetulundusühinguid võrdselt käibemaksuga maksustada.?
    Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Urmas Koidu kinnitusel on nad koolitusturul toimuvaga kursis ning Riigikogus menetlemisel olev käibemaksuseaduse eelnõu peaks olukorda parandama. ?Kui praeguses käibemaksuseaduses on käibemaksuvabastusest välistatud ainult äriühingud, siis eelnõus välistatakse kõik koolitused, mille sisu on äriline,? selgitas Koidu.
    ?Viimasel ajal on olnud üksjagu palju juhuseid, kus endine osaühing on vahepeal muutunud mittetulundusühinguks ja selle all tegutsev erakool tuleb koolitusluba taotlema,? kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi järelevalveosakonna peainspektor täiskasvanute kutsehariduse alal Annaliisa Ainsalu. ?Meie ei tee koolitusluba väljastades vahet erinevatel ettevõtlusvormidel, sest erakooliseaduse kohaselt saavad koolitusluba taotleda samadel alustel nii osaühingud kui ka mittetulundusühingud.?
    Ainsalu andmeil on ministeerium tänavu väljastanud koolitusloa 12-le keelekoolitust pakkuvale erakoolile, mille omanikuks on mittetulundusühing.
    Esimese keeleõpet pakkuva mittetulundusühinguna Eestis registreeriti 1997. aastal MTÜ Võõrkeeltekeskus. ?Meie eesmärk oli pakkuda keeleõpet nii odavalt kui võimalik,? põhjendas Võõrkeeltekeskuse juhatuse liige Tatjana Randrüüt. ?Massiline MTÜdeks ümberregistreerimine läks lahti eelmise aasta alguses, kui käibemaksuseadus vabastas MTÜd käibemaksust.? Võõrkeeltekeskuses õpib aastas ligi tuhat inimest.
    Tallinnas Endla tänaval asuv Eesti suurim keeltekool muutus mittetulundusühinguks Keeltemaja kolm aastat tagasi, kui koolilt võeti ära munitsipaalettevõtte staatus. ?Meie kooli on suur tung mitte ainult odavama hinna pärast, vaid paljuski meie tuntuse pärast,? rõhutas Keeltemaja juhatuse liige Anne Tomingas. ?Meie hinnad on alati suhteliselt madalad olnud, sest varem toetas meid linn.? Keeltemajas õpib aastas umbes 2000 inimest.
    Registrikeskuse juhataja Neeme Laane sõnul on registripidajal õigus sekkuda vaid siis, kui MTÜ põhikirjas märgitud eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega.
    ?Eelkõige peab puudutatud äriühing või muu huvitatud isik ise välja selgitama ja hindama, kas mittetulundusühingu põhitegevuseks on tegelikult majandustegevus,? kirjutas Laane elektronkirjas. ?Kui isik leiab, et mittetulundusühingu eesmärk on tegelikult majandustegevus, on tal õigus taotleda kohtu kaudu mittetulundusühingu sundlõpetamist.?
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.