Huvi Ukrainas äri ajada kasvab

"Läti ja Leedu on juba kaardistatud, paras aeg Ukraina peale mõelda," ütles äriteenuste firma IMG Konsultanti juhatuse esimees Ardo Ojasalu läinud nädalal Kiievis, viibides seal kaubandus-tööstuskoja äridelegatsiooni koosseisus. "Mitmed meie kliendid juba küsivad," ütles Ojasalu.

Eesti Kiievi suursaatkonna andmeil tundsid Eesti ettevõtjad mullu enim huvi kinnisvara, transpordi ja teenuste sektori vastu. Huvi kasvab ehitusmaterjalide tootmise ja üldse ehituse vastu Ukrainas, kus sektor samuti kuumab nagu Balti riikides. Ukraina võimaliku ühinemise tõttu Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) veel sel aastal võivad paraneda mööbli ja kalatoodete ekspordi tingimused.

Prognoositakse ka äritegevuse laienemist pealinnast väljapoole - Donetskisse ja Dnepropetrovskisse, kus Eesti ettevõtjad juba ehitavad ning ilmet võtab jäätmekäitlusprojekt. Läinud nädalal alustas Estonian Air Kiievile lisaks otselende Simferopolisse Krimmis, kus potentsiaalsed huvipakkuvad sektorid on turism ja kinnisvara.

Eesti kinnisvaraarendajatest on Arco Vara tänaseks Ukrainas nii kaugel, et peale vahendus- ja konsultatsiooniteenuste on ettevalmistamisel esimene arendusprojekt - kortermaja Kiievis, kokku ca 6000 ruutmeetrit. Arendustegevuseks sai läinud aasta lõpus asutatud ka eraldi ettevõte - Arco Capital.

Erinevalt Ukraina kinnisvaraturu tavadest, kus korterid müüakse maha enne, kui arendajal ehituslubagi olemas on, plaanib Arco Vara maja valmis ehitada ja siis müüa, rääkis Arco Vara juhatuse liige Ivar Siimar. Üldiselt neelab aga turg kõik, mis müüki pannakse, sest puudus on kõigest - nii elumajadest, büroo- ja äripindadest kui ka logistikakeskustest.

Kohalikul ostjal pole suuri sissemakseid tehes sageli olnud muud garantiid kui lootus, et arendaja on aus. Paraku on veel üsna värske Kiievis lahvatanud skandaal, kus kohalik arendaja müüs maha alles ehitamata kortermaja, kuulu järgi isegi kaks korda, ning kadus siis 100 miljoni dollariga. Pankade ettevaatlikkuse tõttu on taoline ettemaksete kogumine olnud levinumaid ehituse rahastamise viise. Nüüd on pankadest laenu saamine siiski juba lihtsam.

Üks probleemsemaid küsimusi välismaiste arendajate jaoks on Ukrainas maa müügi keeld, mis jääb jõusse vähemalt selle aasta lõpuni. Ehitada tuleb rendimaale, mis jätab ehitaja pikaks ajaks ebakindlasse olukorda, kas ta ikka saab objekti omanikuks. "Mitmed lääne investorid on selline ebakindlus teinud ettevaatlikuks," rääkis Eesti Ehituse tütarfirma Eurocon Ukraine juhatuse esimees Andres Erm, "Balti omad on juba leppinud."

Maaküsimuse taha takerdus muu hulgas maailma suurima sisustuskaubamaja IKEA kaubanduskeskuse rajamine Kiievisse, mis pidi uksed avama 2007. a alguses. Potentsiaalsetelt rentnikelt juba kogutud sissemaksed tuli tagastada.

Eurocon on Ukrainas ehitanud peamiselt lääne tellijale, sealhulgas kolm õlletehast firmale Baltic Beverage Holding ning maailma suurima viinatehase. Nüüd on aga koos skandinaavlaste ja ukrainlastega tulevaks aastaks Lvovi vanalinnas valmimas hotell, kus Eurocon on osanik. Hotelli sisekujunduse autor on Tallinnas Kolme Õe hoonetegruppi rajatud hotelli kujundanud Külli Salum.

"See on selge, et kui Ukraina piirid lähevad vabamaks, kihutab siin kõik raketina üles - tööstus, turism…," ütles Erm.

Äritegevuse teeb Ukrainas täna keeruliseks bürokraatia, õiguskeskkonna sage muutumine ning pangandussektori arenematus. "See on nagu kosmos ja kiviaeg," kõrvutas Erm Eesti ja Ukraina pangandust, "analoogsete asjade tegemine võtab oluliselt kauem aega."

Samas areneb sektor kiiresti, turule on tulnud ka välispangad. Nende seas täna alla 1% turuosaga Ažio panga ostnud Rootsi SEB, mis on Ukrainas ka mitmete Eesti ettevõtte koostööpartner. Sõltuvalt garantiidest - emafirmast või Ühispangast - võib firma pangast laenu saada intressiga Libor pluss 6-8% või Libor pluss 4-5%, rääkis panga juhatuse aseesimees Kiievis Aivaras Karalius. Ukraina riigireitingut arvestades intressid vähemalt aasta perspektiivis veel ei alane, ütles ta. Samas inflatsiooniga võrreldes - mullu 10% - pole intress kõrge.

Ootamatult võib Ukrainas tegutsevat firmat tabada ka "maksuameti terror". Samas leiab Erm, et olukorras, kus üksikisiku tulumaks on vaid 13%, on lausa "rumalus hakata kõrvalehiilimisega ettevõtet riski alla panema". Ettevõtte tulumaks on Ukrainas 25% ning käibemaks 20%. Makse siiski eriti maksta ei taheta.

Ametiasutustest on Ukrainas korrumpeerunuim kohtusüsteem, hindas Eesti ettevõtjatega Kiievis toimunud ümarlaual Euroopa integratsiooni ja arengu instituudi direktor Dmitri Võdrin. See võib kohalikele anda eelise, ehkki ametlikult on kõik võrdsed.

Scott Brown advokaadibüroost Frishberg & Partners aga soovitas samal üritusel, et Ukrainasse äri ajama tulles pole juriidiline abi ja konsultatsiooniteenused kindlasti see koht, mille arvel kokku hoida.