Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimistlus ja ventilatsioon määravad vannitoa näo
Laagri Ehitusmarketi viimistlusosakonna müüja Ando Tüüri sõnul on kõige kindlam vannituba plaatida, ent paljud eelistavad seinu ja lagesid ka värvida.
"Kui otsustada plaatimise kasuks, tuleb kindlasti alla panna korralik hüdroisolatsioon - on olnud juhuseid, kus soovitakse selle arvelt kokku hoida ja korraldatakse alumisele naabrile uputus," selgitab Tüür. "Hüdroisolatsioon tekitab aga tiheda kummikihi, millest vesi läbi ei pääse."
Värvitud vannitoa puhul tuleks Tüüri arvates vana lahtine värvikiht eelnevalt kindlasti eemaldada ja allesjäänud värv töödelda puhastusvahendiga Vivaclean. "See eemaldab rasva ja mustuse, et värv paremini peale hakkaks."
Sageli üritatakse puhastada tavalise puhastusvahendiga, see aga tekitab kilepinna, mille tulemusena värv ei nakku. Otstarbekas oleks kasutada niiskuskindlat pahtlit, milleks sobib näiteks Vivacolor W.
Pärast liivapaberiga lihvimist tuleb kindlasti pinnalt eemaldada ehitustolm. Korraliku sundventilatsioonisüsteemi olemasolu on vannitoas oluline, vastasel juhul võivad niiskusest hallitama hakata nii lagi kui ka seinad. Seepärast ei tasuks kindlasti hakata ise midagi "põlve otsas" välja mõtlema, vaid jätta see ikkagi spetsialistide hooleks.
Laelahendusena soovitab Tüür metallist või plastikust ripplage. "Alumiinium või plastik ei hakka kergesti hallitama ja pealegi on seda väga mugav paigaldada," ütleb ta.
Key Ehituskaupade viimistlusosakonna juhataja asetäitja Heiko Helmelaid selgitab, et vannitoa viimistlusel on võimalused kas värvida, kasutada PVC-materjale või keraamilist plaati.
"Värvimise puhul on eeliseks see, et saab vastavalt oma soovile erinevate toonidega mängida, joonistada seintele näiteks lillekesi jms," räägib Helmelaid. "Miinuseks on vaid see, et päris dušinurka voolava vee juurde ei soovitaks värvi panna, vaid kasutada sellistes piirkondades siiski plaate."
PVCd ja keraamilist plaati võib aga tema sõnul panna kogu vannitoa ulatuses, kuna need materjalid on täiesti niiskuskindlad. "Kõige paremaks peetakse selles suhtes keraamilist plaati," kinnitab Helmelaid. "Eriti kui plaatide all kasutada spetsiaalset niiskustõket."
Hinna poolest on kõige soodsam lahendus Helmelaiu sõnul aga värvimine. "Keskmise vannitoa jaoks kulub umbes 3 liitrit värvi - see maksab 235 krooni," selgitab ta. "Samas on PVC hinnaks 86 kr/m" ning vaja läheb seda olenevalt vannitoa mõõtmetest keskmiselt 10 m". Keraamilise plaadi hinnad algavad aga 80 kr/m"."
Helmelaid paneb vannitoa remontijatele südamele, et kindlasti ei tohiks põranda äärtesse jätta avasid. "Vastasel juhul võib sealt vesi kergesti sisse pääseda," kinnitab ta.
ASi Espak tapeetide ja seinakatete osakonna müügijuhi Viljar Sumeri sõnul on keraamiline plaat vannitoaviimistluse juures kõige praktilisem. "Aga kes lihtsamalt läbi tahab ajada, võib valida ka PVC-katte," ütleb ta. "Kuigi hinnavahe tegelikult kuigi suur ei ole - plaatide hinnad algavad meil 100 kr/m", PVC aga 89 kr/m"."
OÜ VAP Ventilatsioon tegevjuht Veiko Meltsas kinnitab, et korralikku ventilatsiooni on vannitoas tegelikult üsna keeruline tagada. "Igale poole, kust õhku ära tõmmatakse, peab seda ka juurde tulema," selgitab Meltsas. "Tavaliselt on majades lõõrid ja šahtid, mille peale on võimalik ventilaatorit paigaldada - see viis on ka kõige lihtsam."
Teise variandina nimetab ta ripplae taha korraliku kanaliventilaatori ja mürasummuti paigutamist.
"Kindlasti soovitaks aga vannitoa ukse vahele jätta väikese prao, mille kaudu õhk liikuma pääseks," ütleb Meltsas. "Kui korteris on hermeetilised plastikaknad, siis ei tule õhku kuskilt peale. Seepärast peaks kas akendes või välisseintes olema mingid tuulutuspilud." Meltsas lisab, et kuigi see teema konkreetselt vannituba ei puuduta, on elu näidanud, et üksnes vannituba remontides on head tulemust raske saavutada. "Kõige efektiivsema lahenduse saab ikkagi siis, kui remontida ja ventileerida tervet korterit, mitte ainult vannituba," leiab ta.
"Hindadest niipalju, et lihtsamad plastmassventilaatorid maksavad 200-500 krooni ringis, tugevama väljatõmbega korralikuma ventilatsiooni hind jääb aga 3000-4000 krooni vahele - seda siis koos paigaldusega."
Ühe hiljuti ostetud korteri vannitoas on seinaplaadid ebaühtlaste vahedega, ka vuugitäited on pandud täiesti ebakvaliteetselt ja ebaühtlaselt - osa vuuke on valged, osa hallid.
Samuti on vannitoas tehtud sundventilatsioon vanasse šahti, mis pole sugugi efektiivne. Vannituppa jääb palju niiskust, see aga tekitab hallitust.
Plaanis on asendada see millegi praktilisemaga, näiteks viia ventilatsioon välisseinast otse välja, mitte aga katusele.
Leian, et vannituba ei ole koht, mille arvelt oleks mõttekas korteri remontimisel kokku hoida.