Aktiivne spordielu käib firmakultuuriga kaasas

"Terves kehas terve vaim ei ole mitte sõnakõlks, vaid tõde. Tervisesport annab inimestele sädet ja energiat ning see ongi peamine eesmärk," vastas EMT personalijuht Terje Kuusik küsimusele, mis eesmärgil ettevõtted töötajaid sportima ja aktiivselt vaba aega sisustama suunavad.

Sport pole eesmärk omaette, vaid aitab suurepäraselt ka töötajatel omavahel sõbruneda ning suurendab meeskonnatunnet firmas. Enamik firmasid panustabki palju meeskondlikesse spordialadesse, nagu jalgpall, korvpall, võrkpall, või siis ühiselt tervisejooksudel osalemisesse.

"Meil harrastab enamik töötajaid pallimänge. Meil on oma korvpalli-, võrkpalli- ja jalgpallivõistkonnad. Spordiklubi kestvussektsiooni liikmed osalevad aktiivselt multispordiüritustel, üheks selliseks on näiteks Xdream, kus tuleb kaheksa tundi jalgsi orienteeruda, kanuuga ning rattaga sõita. Samuti osaleme aktiivselt suusa- ja jooksumaratonidel. Talvel näiteks käisime uisumatkal Hobulaiul," sõnas Kuusik.

Eesti Post on panustanud ennekõike liikumisele vabas looduses. Võistkondadega ollakse väljas erinevatel tervisejooksudel maikuust septembrini.

"Juba viiendat aastat oleme koostöös erinevate organisatsioonidega ise korraldanud mitmepäevast rattaretke. Aastate jooksul oleme ringi peale teinud kogu Eestimaale. Viimane kord käisime ka otsapidi Peterburis," vahendas Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Rumessen.

Kullerfirmas TNT on traditsiooniks kujunenud suvised jalgpallivõistlused. "Kolm aastat võttis Eesti meeskond osa regionaalsest turniirist kolleegidega Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest. Sel aastal sõidab Baltimaade ühisvõistkond TNT Euroopa jalgpalli meistrivõistlustele Belgias. Kullerteenus on meeskonnatöö ja jalgpall õpetab meeskonnas mängimist hästi," sõnas TNT marketingijuht Anton Juurik.

Terje Kuusik peab oluliseks, et spordiklubisse oleks võimalik kaasata ka töötajate pereliikmeid. See võimaldab spordiüritustesse kaasata ka elukaaslasi ja lapsi, tuues nii tervislike eluviiside juurde ka järelkasvu.

Samas pole unustatud ka tööruumides paiknevaid tingimusi. Tavaline on, et on loodud pesemisvõimalused, osal firmadest on sisustatud ka minijõusaal neile, kes ei pea paljuks näiteks lõunapausi ajal kerge trenn teha.

Näiteks EMT-l on peakontoris olemas väike jõusaal, mille juurde kuuluvad ka pesemisvõimalused koos saunaga. Et töötajaid ei motiveeri ainult raha, vaid ka muud olulised tegurid, rajas ka Hansapank oma uude IT-majja osakonnatöötajatele jõusaali koos sauna ja pesemisvõimalustega.

Pesemisvõimalused loovad hea eelduse selleks, et töötajad saaksid hommikul tööle näiteks jalgrattaga, või miks mitte võimalusel ka joostes minna.

Sport pakub võimaluse ka koostööpartneritega sisukalt aega veeta, suhteid parandada ning ühiseid tulevikuplaane rajada. Estraveli reisibüroo personalijuhi Kati Oja sõnul korraldavad nad koostööpartneritega igal aastal keegliturniiri.

"Põhiliseks eesmärgiks on nii sportliku ajaviite pakkumine kui ka meeskonna- ja koostöösuhete arendamine," ütles Oja.

Rahvusvahelise kullerfirma TNT marketingijuhi Anton Juuriku sõnul maksavad nemad personalile sportimiskulutuste kompensatsiooniks 2000 krooni kvartalis inimese kohta. Inimesele jäetakse vabad käed, millisesse spordiklubisse minna ning millega seal tegeleda.

Igakevadist sportimistoetust maksab oma töötajaile ka reisibüroo teenuseid pakkuv Estravel.

Näiteks Eesti Telekomi Grupi spordiklubi maksab töötajatele kinni kõikvõimalikud saaliüürid pallimänguharrastamisel, ujulapiletid jms. Enamasti on firmade spordiklubidel ka lepingud, mis võimaldavad liikmetel erinevaid soodustusi saada. Äripäev

Eestit kollitavast tööjõupuudusest räägitakse üha enam. Ilmselt huvitab tööandjat enim töötaja võime teha (heal tasemel) tööd, et see seisund püsiks võimalikult kaua ja vajalikult kõrgel tasandil.

Nagu paljude muude enesehoolde valdkondadega, kiputakse enda tervist ja ka töövõimet kulutama seni, kuni ei alga selged hädad. Eesti taasiseseisvumise esimese 15 aasta töörügamise tulemusel on tõsisem tervisehädade (aga ka töövõime languse) laine alles tulemas. Küsimus pole armutus töörabamises, vaid selles, kuidas on jäänud aega enda "laadimiseks" nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Suures osas on jäänud probleem inimese enda lahendada.

Ei riik ega ammugi tööandja pole tahtnud selles osas vastutust enda kanda võtta. Justkui oleks kauge ja võõras mure.

Selle valdkonnaga tutvumiseks lööge mis tahes otsingusüsteemi sisse soomekeelne lühendtermin tyky ja teile avaneb arvukalt väga erinevaid meetmeid, mida meie põhjanaabrid ses osas käsile võtnud.

Torkab silma, et lisaks ühiskonna paremale sotsiaalpoliitikale tunduvalt parem hoiak ka tööandjatelt. Need pole ainult kõikvõimalikud töötingimuste parandamisega seotud tegevused, vaid ulatuvad hoopis kaugemale - ka inimeste töövälisele ajale. Just sinna, kust saab alguse töövõime taastamine, mis läbi mitmete rekreatiivsete (vaba aja ja puhkeaja) tegevuste loovad niisuguse vaimse kui ka füüsilise seisundi, et saab taas igati taastununa tööle asuda. Tegemist pole ühekordsete aktsioonidega, vaid võimalikult pikemaajaliste plaanide ja neist lähtuvate tegevustega, milles inimene siis omal vabal tahtel ja teadlikult osaleb. Sellele liituvad rohked elukohajärgsed tegevusvõimalused, mida läbi erinevate seadusaktide peavad looma kohalikud võimud ja kuhu investeerib ka riik. Nii toimibki suurepärane taust töövõime taastootmiseks.

Eesti olude puhul tundub, et asi pole alati rahas, vaid mõtteviisis. Ei saa väita, et meil töövõime asjus täielik hoolimatus valitseb, aga nagu väitis mõned aastad tagasi ka professor Rein Taagepera - eestlane ei oska puhata. Agaramad Eesti inimesed on aru saanud, et jätkuva edu trump asub ka puhkuses ja aja maha võtmises.