Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus
Võib öelda, et areng on läinud paljuski just nii, nagu seda aastaid tagasi sai kavandatud. Probleeme pole kuigi palju ette tulnud. Kõigepealt ehitatakse ju ikka aladele, mis pakuvad rohkem võimalusi ning läbi detailplaneeringute ja vaidluste saavad kõik asjad lõpuks lahenduse.
Eriti hästi välja tulnud näitena tooksin Jaamamõisa piirkonna, kus varem oli üksjagu vanu puubarakke, nüüd on seal aga kolm uut korterelamut püsti ning ala saab uue väljanägemise. Asukoht iseenesest on ju mõistlik, seega, miks mitte seda maksimaalselt korda teha ja ära kasutada. Samuti on ots lahti läinud Annelinnas, kus Luha tänava ääres tunnistati mitu korterelamut parima ehitise tiitli vääriliseks.
Arengut on üpriski keeruline hinnata, kuna selleks peaks seda millegagi võrdlema või mõõtma. Igatahes muutub olukord Tartus küll iga aastaga tasapisi järjest paremaks, ent kindlasti võiks see olla parem kui praegusel hetkel. Väga oluline on minu arvates koostöö naabruskonnaga, arvestada tuleks varem olemasolevat ruumilist keskkonda ning mitte minna sellega vastuollu. Näiteks halvendatakse keskkonda sellega, kui ehitatakse neljakorruselisi maju otse kahekorruseliste kõrvale - see on üsna levinud viga.
Hindan Tartu uute elurajoonide arengut vägagi heaks, kiireks ja aktiivseks. Kui kõik tingimused on olemas ja kommunikatsioonid veetud ning ka tänavad valgustatud, siis pole mingit probleemi selliste elamispindade müügiga. Kui aga rääkida arengust tulevikus, siis eks kõik oleneb ikkagi kohast ja hindadest ning sellest, kas ikka jätkub piisavalt tasemel ehitajaid. Siiani on aga minul küll jäänud mulje, et Tartu eramukruntide ja hoonete ehitus kulgeb äärmiselt positiivses suunas.
Autor: ÄP