Soomlane käivitab Virumaal biodiislitehase

"Me loodame hakata tootma kuni 4 miljonit liitrit biodiislit aastas ning kui saame põllumeestega kokkuleppele rapsi hinnas, mis selgub paari nädala jooksul, paneme masinavärgi tööle," ütles Intercon Energy juhataja ja omanik Markku Tarkiainen reedel.

Biodiisli tootmisest on viimase aasta paari jooksul räägitud palju ning Werol Tehased ning Heino Haraku firma KH Energia-Konsult on ka konkreetsemaid plaane teinud. Selle kohta, miks peaks just nende ettevõtmine sihile jõudma, ütles Tarkiainen, et nemad alustavad tagasihoidlikumalt - 2-4 miljonit liitrit kütust aastas on võrreldes teiste plaanidega mõõdukas ettevõtmine.

"Meie idee on luua partnerlus põllumeestega ning teha laiapõhjaline ettevõtmine, kus kõik osalised on ka ise omanikud. Lisaks on meil ka piisavalt maad, et rapsi kasvatada. Meil on praegu vaja 12 000 hektarit, mis meil ka olemas on. Probleem on peamiselt olnud rapsi hinnas, mis on natuke liiga kõrge. Praegu tehakse rapsist toiduõli Werolis või müüakse seeme Soome. Ja seal maksab seeme rohkem," sõnas Tarkiainen.

Tarkiainen ütles, et kui nad lepivad põllumeestega kokku hinna, mis võrduks Pariisi börsil olevaga ehk 3,5 krooni tonni eest, võiks alustada kohe tootmisega.

"Meie kasuks räägib tõik, et põllumehed ei taha Werolile seemet müüa ning me hakkame seda sealt siis ostma," sõnas Tarkiainen.

Tehase asukoht on veel lahtine, kuid ideena peaks see olema sadama ja raudtee lähedal. Hetkel on Tarkiaineni sõnul kaalukausil mitu maatükki Viru-Nigula ja Kunda kandis.

"Toodangu tahame pigem Eestis müüa. Kohalikust rapsist toodame ikka kohalikule turule," sõnas Tarkiainen.

Põhja-Eestisse suuremahulist biodiislitehast plaaninud, kuid märtsis ehitusplaanid koos ettevõttega AS Biodiesel maha müünud Heino Harak oli soomlase plaani üle juureldes skeptiline. Kas nii kiiresti saab sellise mahuga tehast püsti panna, kahtles ka.

"Ma usun, et väikseid tehaseid tuleb Eestisse terve ports. Ainus, millest see oleneb, on mahud. Biodiislikütuse perspektiiv säilib. Eurodirektiiv, mis nõuab kuni 5% biokütuseid, ei ole ju kuskile kadunud ning Eestis on selle täitmine 0%," sõnas Harak.

"Ma aga ei saa uskuda Tarkiaineni nii kiire organiseerimise plaani. Midagi siin ei klapi. Esiteks on probleem toorainega, meil lihtsalt ei ole seda nii palju. Pere Leib ostab kokku ju Weroli vanadelt partneritelt ja on ka paar uut tegijat turul. Teiseks on tootmisaparatuur, mida ei ole nii kiiresti võimalik Saksamaalt tuua. Ja lõpetuseks, kuhu ta seda õli siis transportima hakkab," mõtiskles Harak ning lisas, et viimane kahtlust tekitav asjaolu on tehase asukoht.

"Kui ta tahab kogu Eestit, siis on see ju väga halb koht tehase jaoks. Ma soovin talle edu, kuid tuleb meeles pidada, et eelmisel aastal kadus seeme nagu musta auku ning sellel aastal on sööjaid veelgi rohkem laua ümber. Kõigile ei jätku kindlasti," sõnas Harak.