Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Defitsiidid maksid USA-le esikoha
Eile avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) konkurentsivõime edetabelis kukkus USA tänavu kuuendale kohale, lastes mööda rea Skandinaavia riike ja Singapuri.
Eesti leiab 125 riigi võrdluses esimese 25 seas, alles jäi ka parima Ida-Euroopa riigi liidrisärk.
Šveits sai kõige konkurentsivõimelisema majanduse tiitli tänu maailmatasemel teadus- ja arendustegevusele ning arenenud ärikultuurile. Sarnastel põhjustel on kõrgel kohal Skandinaavia riigid, millel on lisaks parimad positsioonid hariduse kriteeriumis - Soome sai kõrgeima hinde juba mitmendat aastat järjest. Skandinaavia jääb Šveitsile alla eelkõige tööturu paindlikkuse poolest.
USA-le maksis esikoha konkurentsivõime edetabelis makronäitajate halvenemine. "USAs on nüüd mitu aastat olnud korraga eelarve- ja kaubandusdefitsiit ning järjest enam on hakatud kartma, et see nõrgestab majandust," kommenteeris foorumi peaökonomist Augusto Lopez-Claros. Makronäitajate poolest on USA alles 69. kohal. Lisaks õõnestavad USA konkurentsivõimet rikaste riikide seas kõige kehvemad elementaarse hariduse, arstiabi kättesaadavuse ja aidsivastase võitluse näitajad.
ELi suurematest riikidest on tõsised probleemid konkurentsivõimega Itaalial, mis on tagurdanud neli kohta. Rõhub riigifinantside halb seis - eelarve pole 20 aastat tasakaalu lähedale jõudnud ja avaliku sektori võlg on üle 100% SKPst.
Uutest liikmesriikidest on punane latern Poola, mille suuremaid nõrkusi on jäigalt reguleeritud tööturg.
Kiire kasvuga India ja Hiina on pingereas suhteliselt taga, vastavalt 43. ja 54. kohal. Põhjuseks konkurentsivõime definitsioon, mis lisaks majanduskasvule võtab arvesse paljusid tegureid, mis tagavad perspektiivis jätkusuutliku majanduskasvu. "Neil riikidel on hulk nõrkusi ja strukturaalseid probleeme," ütles Lopez-Claros. Indias lõpetab küll igal aastal ülikooli rekordarv insenere, kuid sajad miljonid ei saa elementaarset algharidust.
Maailma Majandusfoorum on konkurentsivõime edetabelit koostanud 1979. aastast. Pingerea aluseks on enam kui 90 näitaja analüüs ning ligi 11 000 äriliidri küsitlemine.