• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiviõli on hädas hüljatud korteritega

    Hoolimata sellest, et viimase aastaga on korterihinnad Kiviõlis mitu korda tõusnud, on ikka veel hulgaliselt hüljatud kortereid, millel on suur võlg. Selle kogujate hulgas on peale eraomanike ka riik, kes ei maksa oma korterite eest, mida Kiviõlis on vähemalt 20.

    Hiljuti leidis Kohtla-Järve elanik endale Kiviõlis sobiva suurusega korteri, mis oli hüljatud. Omaniku leidmine polnudki vaevarikas. Kuid selgus, et kinnisvara omanikuna kirjas olev mees jättis korteri juba kaheksa aastat tagasi maha, oma sõnul pole tal sellega mingit pistmist. Nii ei õnnestunudki osta korterit, millel on 60 000 krooni suurune võlg, kirjutas Põhjarannik.
    Firma Kiviõli Kinnisvara tegevjuht Tiia Koppel laiutab käsi: „Me ei saa selle kinnisvaraga midagi muud ette võtta, kui omanik kohtusse anda.“ Kiviõlis on juba kaks näidet, kui erastatud korterid müüdi võla eest maha. Koppeli arvates on enam kui kummaline olukord, kui tõusnud hindade juures on inimesel suurele võlale vaatamata võimalik veel teenida, kuid ta loobub sellest.
    Kiviõli abilinnapea Maksim Danilov ütleb, et probleem hüljatud linnakorteritega on väga segane, sest sellel on kohalik värving: mitu aastat tagasi, kui korteritel polnud peaaegu mingit väärtust, jätsid omanikud erastatud eluaseme maha. Kusjuures tookordse linnapea Tiit Kuusmiku otsusel võis inimene loobuda korterist linna või riigi kasuks. Kuid head algatust ei viidud lõpuni ja seepärast on üsna paljude korterite staatus määratlemata: omanik on sellest juba loobunud ja seda oma avaldusega kinnitanud, kuid linn pole kinnisvaraomaniku õigustesse asunud.
    Maksim Danilov selgitab, et umbes aasta tagasi hakkas linn käest lastud elamumajandust korda tegema. Ja et jätkata endise linnapea pooleli jäänud korterite linnale üleandmise asjaajamist, hakati inimestele, kes ikka veel korteriomanikud olid, kommunaalteenuste arveid esitama. „Seaduse järgi ei ole meil õigust sellist korterit peremehetuks tunnistada, sest sellel on omanik olemas. See aga ongi peamine häda,“ ütles Danilov.
    Munitsipaalelamuettevõttel pole täpset ülevaadet, kui palju linnal selliseid hüljatuid kortereid on. Koppeli sõnul võib nende olemasolu oletada suurte võlasummade järgi. Peamiselt on peremeheta jäänud „hruštšovkad“, kuid ka paneelmajades on selliseid kortereid.
    Olukord eluruumidega, mida keegi omaks ei tunnista, on veelgi absurdsem seetõttu, et Kiviõlis on suur nõudlus korterite järele. Linn annab üürnikele, kellel oma eluruume pole, võimaluse korter alghinnaga välja osta ning see võimalus on väga populaarne.
    Kiviõli linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Igor Smirnov ütleb, et praegu kehtival seadusel on oluline puudus. Nii saab omanik seaduse järgi loobuda korterist kas riigi või kohaliku omavalitsuse kasuks. „Kuid see on orienteeritud ainult suurtele linnadele, kus eluruumidel on väärtus. Näiteks riik pole Kiviõli korteritest absoluutselt huvitatud. Riik ei müü neid ega maksa ka oma vara kommunaalteenuste eest,“ sõnas Smirnov. Linn omalt poolt ei saa talle mittekuuluva varaga tegelda. Seepärast tegi ta ettepaneku viia sisse seadusemuudatus, mis võimaldaks anda omavalitsuse territooriumil olevad eluruumid selle omavalitsuse käsutusse. Nii saaks korrastada elamuküsimused väikeasulates, kus elanikud kord korteri erastasid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.