• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL tihendab koostööd Kasahstaniga

    Kokkuleppe järgi tõhustavad pooled infovahetust energiapoliitika alal ning EL lubab rahastada infrastruktuuriprojektide tasuvusuuringuid, et Kasahstan saaks eksportida naftat ja gaasi Euroopasse ilma Venemaa territooriumi läbimata.
    Lisaks parafeeriti tuumakoostöö kokkulepe, mille järgi suurendab EL Kasahstanist ostetava uraani osa kolmelt protsendilt 20-le.
    Brüssel püüab kindlustada energiatarneid Kaspia regioonist, et ELi impordivajaduse kasvades mitte liigselt sõltuda Venemaast ning et lõviosa Kasahstani lisanduvast toodangust ei ostaks üles energianäljas Hiina.
    Eelkõige on EL huvitatud torujuhtme rajamisest Kaspia mere alt Aserbaidžaani ja edasi Türki, mida toetab aktiivselt ka USA. Kasahstan pole kiirustanud seda projekti heaks kiitma, sest tahab hoida ka Venemaaga häid suhteid. Ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni juhi Jose Manuel Barrosoga ütles Nazarbajev, et näeb eelkõige tarnete lisandumist Venemaa transpordisüsteemi, Balti sadamate ja Bakuu-Tbilisi-Ceyhani torujuhtme kaudu, kuid on valmis kaaluma kõiki võimalusi.
    Nazarbajevi sõnul avaldas EL kohtumisel toetust Kasahstani soovile saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ning valmisolekut tunnustada riiki kui toimivat turumajandust.
    Samuti toetab EL Nazarbajevi sõnul Kasahstani vastuolulist kandidatuuri Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) eesistuja kohale. Viimasele on vastu olnud USA ja Suurbritannia, kes leiavad, et riik, kus elanikele pole tagatud vabasid valimisi, piiratakse ajakirjandusvabadust ja takistatakse opositsiooniparteide registreerimist, ei sobi demokraatiat edendava organisatsiooni etteotsa.
    Nazarbajev põhjendas eile Kasahstani õigust taolisele tunnustusele riigi silmapaistvate saavutustega majanduses, kus viimase seitsme aastaga on SKP kolmekordistunud ja kasvutempo 9-10 protsenti, ning poliitilise stabiilsusega etniliselt ja usutunnistuselt kirevas regioonis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Abiks investorile: kuidas hinnata iduettevõtet?
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Usinalt aktsiaid müünud ELMO Rendi juht lahkub juhatusest
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
IMF hoiatab intressimäärade tõusu raskete mõjude eest
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.