Pidurdumine on ähvardavalt järsk

Teises kvartalis kasvas majandus esialgsel hinnangul ainult 7,3 protsenti. "Ainult" seetõttu, et viimati koges Eesti nii aeglast kvartaalset majanduskasvu kaks ja pool aastat tagasi.

Äripäeva hinnangul näitab teise kvartali majanduskasvu number, et seni loodetud majanduse pehme maandumise stsenaariumi tõenäosus väheneb ja järgnevatel kvartalil ootab meid järsk arengutempo aeglustumine.

Teise kvartali näitaja teeb murelikuks, sest majanduse vedurid olid ehitus, jaekaubandus ja monopoolsed sektorid (elekter, gaas, mäetööstus, veevarustus). Piduriteks aga töötlev tööstus, transport ja laomajandus, hulgikaubandus.

Kui töötleva tööstuse hoog hakkab raugema, siis võib see järgnevatel kvartalitel pidurdada ka ehitussektori ja jaekaubanduse kasvutemposid ning kukutada meie ekspordinäitajaid.

Üks majanduskasvu aeglustumise põhjuseid võib olla pronkssõduri teisaldamisele järgnenud ärisuhete halvenemine Venemaaga. Eeskätt lõi see transiidisektorit ja seda teenindavaid ärivaldkondi. Ka töötleva tööstuse arengut võis pronkssõduri teisaldamine takistada, sest Eesti kaubad ei ole Venemaal enam soositud. Arvame aga, et pronkssõduriga seotud järellainetuse mõju jäi tööstuses tagasihoidlikuks. Pigem pärsib tööstuse kasvutempot kiirelt kasvavad tööjõukulud. Töösturid on olnud sunnitud oma tegevust muutma ning otsima võimalusi uute kallimate toodete tootmiseks. Tööstuse puhul on võtmetähtsusega see, kas tehtud investeeringud suudavad tootlust parandada või mitte.

Eile avaldatud numbri valguses ei paku erilist lohutust teadmine, et ehitussektoris ning jaekaubanduses olid kasvutempod endiselt kiired. Need on sektorid, mis liiguvad veel inertsist. Kui kasvu aeglustumine jätkub, siis satuvad lõpuks löögi alla ka ehitus- ja kaubandusfirmad. Riskifaktor on kinnisvarasektor, kus hinnatõus on asendunud langusega.

Keerulisse olukorda võib sattuda ka valitsus, sest rahandusministeeriumi kevadine majanduskasvuprognoos selleks ja järgmiseks aastaks on liiga optimistlik. See tähendab, et järgmise aasta riigieelarvet tehes tuleb juba praegu hakata püksirihma pingutama. Kui valitsus seda ei tee, siis võib juhtuda, et 2008. aastal tekib negatiivse lisaeelarve vajadus.

Kiire majanduskasvu harjal võimule tulnud koalitsioon võib jääda jänni koalitsioonilepingusse kirjutatud valimislubaduste täitmisega ning see hakkab pingestama koalitsioonisiseseid suhteid.

Eesti teise kvartali majanduskasv on võrreldes paljude teiste riikidega väga tugev, kuid võrreldes Eesti viimase kahe aasta kasvutempo ning Läti ja Leeduga väga nõrk. See on signaal, et paremad ajad meie majanduses on möödas.

Autor: ÄP