Hinnarallis sai halupuu gaasi kätte

"Ega keegi järele ei anna - kui üks tõstab hinda, siis teised tõstavad ka," avab kütuste hinnaralli tausta energia-alaste konsultatsioonide ÅF-Estivo ASi projektijuht Kalle Vanamölder. Niinimetatud mugavaimate välismaiste kütuste, nagu gaas ja õli, hinnatrendile järgnevad hoogsalt ka kodumaised kütused puit ja elekter.

Küttesüsteeme turustava ja ehitava ASi Teploimport juhataja Elvar Alasi tõdemusel on suurimad tõusjad nüüd ja edaspidi ikka elekter, kütteõli ja gaas. Kahe viimase puhul on määrav välispoliitiline olukord.

"Maagaasi hind on järgmise kütteperioodi alguseks Euroopa tasemel," ennustab ta gaasihinna paratamatu tõusu tagajärgi järgmise aasta sügiseks. Vanamölder jääb gaasihinna ennustamisel kidakeelseks. Et gaasihind Euroopa tasemele tõuseb, selles ta ei kahtle, iseasi on, kui kiiresti see juhtub.

Halupuude osas peab Alasi hinnakujundajaks eelkõige riigis kasvavat palgataset - on ju kodumaise küttepuu tootmine üks kõige töömahukamaid.

Vanamöldri kinnitusel andis viimase aasta hinnatõusule erilise vindi sisse toorme suurenev põud. Puitu vajab puidutööstus, samuti püütakse puitu võimalikult kallilt välja vedada. Olukorrale lisavad vürtsi ka viimase aasta puidutarne tõrked Venemaalt.

Seega on halupuudega kütmine odavaim vaid metsamaa omanikele ja erinevad vahendamised ajavad hinna algtoormest mitu korda kõrgemaks.

"Kindlasti ei soovita ma minna halupuude peale, kui pole oma metsa. Soovitan pelleteid," peab Alasi pelleteid edaspidi üheks hinnastabiilseimaks kütuseks. Paljuski peitub põhjus endise idabloki aladel valminud pelletitehastes. Et sealmail turustatavate pelletite hind on Euroopa tasemest 30 protsenti odavam, siis selle kütuse hind Eestis enam eriti tõusta ei tohiks. Samas, Küttemaailma müügiinseneri Tõnis Särekanno kinnitusel kasvab praeguse pelletitonni hind oktoobrist 2800 kroonilt 10-15 protsenti.

Kütteseadmeid ja -lahendusi müüva ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu peab küttesüsteemi valiku aluseks siiski tellija rahakotti. Igal küttel olgu ka alternatiiv - kõrvuti õliga peaks saama kütta ka näiteks puudega, samuti ei tasu jääda üleni sõltuvusse elektrist.

Säästliku kütmise aluseks peab Sarapuu oludega arvestamist, projektijärgselt valminud küttesüsteemi, aga ka regulaarset hooldust. Näiteks pelletikatla lõõre tuleb puhastada kõrgeima tootlikkuse püsimise nimel kord nädalas.

eramuomanikMa ei ole mõõtnud väga täpselt, kuid talvel läheb otseselt 1000 krooni eest elektrit kütteks - asjad, mis suvel välja lülitatud saab, tuleb septembri lõpus jälle käima panna ja nii see elektri arve kukub kerima.

Lisaks tuleb sisse lülitada keskkütte katel, mis töötab kütteõlil. Seega jämedalt 1000-1500 krooni veel kütteõli eest kuus ning lisaks veel tuleb tavalise puukütel kaminaga juurde aidata. Kuna saun on ka puudega, siis 400 krooni kuus läheb ka halgudele. Kokku umbes 2500 krooni kuus. Eks see sõltub ka ilmast.

Soovitav ikka on, et eramus oleks mingi kamin või ahi, sest kui tuleb elektrikatkestus, siis saab mingi alternatiivse vahendiga sooja teha. Moodsad keskütte süsteemid on ikkagi kõik seotud elektriga, nii et üks vanamoodne ahi on väga mõnus.

eramuomanikKütan oma 230 m2 maja pelletitega. Kulu on umbes 13-14 tuhat krooni aastas. Rahul pole ma sellega, et lisaks käibemaksule 13%-le lisandumisele on ka pelletite endi hind tõusnud, kuigi tegemist on kohaliku ja niinimetatud taastuva kütusega.

Rahakulu aastas on pigem ootuspärane. Koguni projektijärgsete arvutuslike kuludega võrreldes ca 30 protsenti madalam.