Spordipoodide teenindus: riideid tuntakse, jooke mitte

Artikkel

- Uudised
- Signe Sillasoo
- 8. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Spordipoodide teenindus: riideid tuntakse, jooke mitte
Äripäev testis selle nädala algusest kaheksa Tallinna spordipoe teeninduskvaliteeti ja müüjate kompetentsust. Tavaliste klientidena uurisime teenindajatelt infot eri toodete: jooksujalanõude, treeningriiete, spordijookide, energiabatoonide, seljakottide ja kaitsmete kohta.
Üldpilt polnud sugugi mitte paha. Suurem osa teenindajaist on väga pädevad andma kliendile soovitusi, milliseid spordiriideid tasuks talvisel ajal poelettidelt otsida, kuidas kihiliselt riietuda ning mis on eri riidekihtide funktsioon.
Viis teenindajat kaheksast suutsid kompetentselt selgitada ka sobiva jalanõu leidmise põhimõtteid, lisamata sinna juurde mõnede teenindajate käibefraasi: "Ma tõesti ei oska öelda, millist tuleks valida."
Kliendina pani muigama aga olukord, kus suurem osa teenindajaist ei osanud kosta kippu ega kõppu müüdavate joogipulbrite, energiageelide ja -batoonide kohta, mis vääral tarbimisel harrastajale suuremat kahju teevad kui vale spordisoki kasutamine.
Kuigi spordikauplustes on palju uusi ja kogemusteta müüjaid, peavad poodide juhatajad teenindust päris heaks.
Rademari kaupluste tegevdirektori Heiki Kuusmanni teatel läbivad nende klienditeenindajad aastas keskmiselt kaks suuremat koolitust. "Uued töötajad, kes meil alustavad, õpivad poe juhataja, vanemmüüjate ja teiste kolleegide kaasabil selgeks A ja O. Sellele järgneb pärast katseaja läbimist hulk toote- ja müügikoolitusi. Suurimad neist toimuva kaks korda aastas, igal kevadel ja sügisel, mil kollektsioonid muutuvad," selgitab ta.
Kuusmanni sõnul teeb üks firma sisseostetud teenusena iga kuu testoste, hinnates teenindust, klientidega suhtlemist, toodetes orienteerumist, ostuprotsessi, kontakti algust ja lõppu. "Tagasiside ja hinnang on olnud hea, ent muidugi ei tähenda see, et kõik testitulemused alati 100% perfektsed oleksid," lisab Rademari esindaja. "Alati võiks teenindus parem olla, aga üldiselt võib rahule jääda."
Sportland Centre poe vanemteenindaja Andrus Teearu sõnul vahetub kaader spordipoodides väga kiiresti, mistõttu ei suuda uued teenindajad end kohe kõigega kurssi viia.
"Meie juures alustavatele uutele töötajatele ütleme ikka, et kui nad ei tea või ei oska, tasuks kutsuda appi mõni targem ja kogenum müüja, kes oskab kliendile õigeid tooteid soovitada ja anda korrektset infot."
"Ka spordipoes käies olen pidanud mõnikord tõdema, et tean teenindajast rohkem, kui mingeid spetsiifilisemaid küsimusi küsinud olen. Tihti on teenindaja vastamisega jänni jäänud," mainib Teearu, ent rõhutab, et kliendina ta spordipoodide üldise teeninduskvaliteedi üle väga kurta ei saa.
Spantali esindaja Roseta Maasika hinnangul on lisaks teenindaja koolitamisele oluline teavitada rohkem ka tarbijaid.
"Meil on aeg hakata koolitama ostjat, kes tihtipeale valab enda pahameele teenindajate peale välja ja ei viitsigi kuulata, mida teenindaja räägib," toonitab Maasikas.
Teenindusega olen keskmiselt rahul. Eesti teeninduskultuur tervikuna on oluliselt vähem arenenud kui mujal Läänes. Samas lihtsamatele muredele saab lahenduse, kuid spetsiifilist laadi küsimustega tuleb pöörduda asjatundjate poole. Näiteks spordijalanõusid valides ei saa kindlasti usaldada ainult klienditeenindajalt saadud infot.
Hetkel kuum