Krediitkaardivõlad kasvavad tasapisi

"Krediitkaartide võlg on 21,2 miljonit krooni ja see on aasta-aastalt suurenenud, mis on loogiline, sest krediitkaardid on muutunud elatustaseme tõusuga populaarsemaks," ütles SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. "Jõulude ajal kasutatakse krediitkaarti rohkem, suuremate ostude eest tasumine lükatakse edasi."

Vohu märkis, et et krediitkaardivõlg ei tähenda kohe makseraskust. "Pole tunda inimeste suurenenud rahavajadust, mis on ka loogiline, sest töötus on madal ja palgakasv on suur. Heal ajal pole väga põhjust võlgu jääda," märkis Vohu.

Hansapanga käes on üle 60 protsendi krediitkaarditurust ja nende krediitkaartide võlgnevuste hulk jääb alla 1% kogu portfellist, ütles Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman. "Tendentsi, justkui kliendid oleksid hakanud oma kodulaenu maksma, suurendades krediitkaardi limiiti, ei ole me täheldanud," ütles Herman. "Oleme arvamusel, et krediitkaartide populaarsus tulevikus pigem kasvab."

USAs on krediitkaardivõlgade hulk kolme aastaga kasvanud umbes 15%.

"USA praeguse situatsiooniga ei ole Eesti krediitkaartide turg võrreldav. Eesti turg on küll aktiivne, kuid mitte üliagressiivne," võrdles Herman.

"Ameerikas on aastakümneid kasutatud krediitkaarte. Eestis on see toode aga nii pisike, SEB Ühispangal on näiteks 23 miljardi eest kodulaene, see 21,2 miljonit krediitkaardivõlga sellest on väga väike summa," märkis Vohu.

Autor: Kaisa Tahlfeld