Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
President soosib börsi
"Venemaa on valmis võtma vastu välisinvestoreid, et suurendada otseseid välisinvesteeringuid riiki," kommenteeris Pharos Financial Groupi tegevjuht Peter Halloran Bloombergile Venemaa aktsiaturu väljavaateid uue presidendi Dmitri Medvedevi võimuloleku ajal.
Halloran uskus, et noore presidendi valimine annab lootust, et suurriik liigub kaugemale võimu kindlustamise ihalusest.
"Ta on maininud lähenemisest läänega, reformide tegemisest ja bürokraatia vähendamisest," rääkis Halloran Medvedevi plaanidest.
Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht Peeter Luikmel märkis, et lähiajal presidendivalimised investeerimiskeskkonda oluliselt ei mõjuta, sest Putin valis Venemaale presidendi sisuliselt juba enne jõule ning tema mõju säilib.
"Lähema aasta jooksul tähendab see pigem stabiilse majanduskasvu jätkumist, mis põhineb naftatuludest turgutatud rahandusel," sõnas Luikmel.
Riigieelarve tugeva tulubaasi valguses tasub Luikmeli hinnangul panustada infrastruktuuri ettevõtetele.
"Sissetulekute kasv soodustab ka sisetarbimist. Kasvav nõudlus toiduainete järele muudab huvitavaks põllumajandussektori," pakkus Luikmel.
Tähelepanu tasub tema sõnul pöörata ka nendele toormeressurssidele, mille hinnakujundus on oligopoolne. "Venemaa suudab suurte tootmismahtude tõttu mõjutada mõnede väetiste ning keemiatööstuse toormeressursside hindasid."
Riskidest nimetas Luikmel globaalsete finantsturgude mõju, mistõttu ei pruugi selle aasta kasvunumbrid kujuneda sarnaseks viimaste kuldsete aastatega.
Samuti ei saa Luikmeli sõnul unustada, et üheparteisüsteem, mis suurendab stabiilsust lühiperioodil, loob laialdasemad võimalused riiklikuks sekkumiseks kõigis valdkondades.
Luikmel ütles, et Eesti investorite huvi Venemaa vastu pole viimasel ajal kahanenud.
"Eilne Venemaa aktsiaturgude negatiivsus oli tingitud eelkõige reedesest allamüügist USAs ja Venemaa kergitatud inflatsiooni prognoosidest," selgitas LHV analüütik Madis Toomsalu Venemaa börsiettevõtete aktsiate langust. RTS-indeks langes ligi kaks protsenti. "Investorite seisukohast jääb kõige tähtsamaks, et võimu vahetumine toimuks sujuvalt ning lähitulevik mööduks skandaalideta, mis võiksid riskikartlikkust uuesti suurendada," märkis Toomsalu.
"Putini taktikepi all on majandus stabiilselt arenenud ning kui uus president seda ilma poliitiliste jõudemonstratsioonideta jätkata suudaks, võiks oodata riskitaseme vähenemist välisinvestorite silmis ning riiki voolava kapitali suurenemist," rõhutas Toomsalu.
Tema sõnul on eestlaste huvi Venemaale investeerimise vastu tõusnud, mille põhjuseks on odavnenud teenustasud, aktsiate lihtne soetamine, turgude lähedus ning tuttav keel ja kultuur.
"Investeerida tasuks tarbija ostujõu suurenemisest võitvatesse sektoritesse: toiduainetööstus, farmaatsia, telekommunikatsioon, jaekaubandus ja pangandus," tõi Toomsalu välja. "Tarbimise kasv moodustab Venemaa majandusest üha suurema osa ja loob soodsa pinnase neis sektorites tegutsevate ettevõtete kasumi kasvuks."
"Väikeinvestoritel tasub kindlasti vaadata, et ettevõtte ärimudel ei oleks keeruline, et kasumit jagataks investoritega ning et avaldataks rahvusvahelistele standarditele vastavaid aruandeid," oli Toomsalu soovitus.
Autor: Virge Lahe