Eesti. Kümme aastat hiljem

Artikkel

- Uudised
- Meelis Mandel
- 10. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti. Kümme aastat hiljem
Kui Kuku raadio palus üleeelmisel nädalal saates "Äripäev eetris" ennustada elu Eestis 100. juubeli künnisel ehk aastal 2018, oli esimene emotsioon positiivne.
Me elame jõukamalt kui kunagi varem. Tundmatu on mõiste "tööjõunappus", sest Eesti on atraktiivne sihtriik Türgist, Indiast ja mujalt tulevale võõrtööjõule, keda töötab siis kordi enam kui seni.
Majanduskasvu mootorid on väikefirmad, kus töötab helgem osa laulva revolutsiooni põlvkonnast, nn web 2.0 generatsioonist, kes oskavad keeli ja arengut enda kasuks pöörata. Neist saavad uued Sõõrumaad, Pandid, Milderid, kes õpivad välismaal ja naasevad koju. Isegi kui nad presidendi vastuvõtule ei pääse, on nad edasiviiv jõud. Koos energiasektorisse ja puhtasse loodusesse investeerinud ärimeestega.
Eesti senised tuntuimad oma kaubamärgid nagu Tallink, Baltika, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehitus on ka aastal 2018 edukad. Tallink on Euroopa suurim reisifirma. Kuid sarnaselt Merko ja Baltikaga mitte enam Eesti suuromanike käe all. Aga selleks ajaks on Eestis 100 000 aktiivset väikeinvestorit, kes paremate Balti ja maailma ettevõtete omanikena saavad osa edukate ettevõtete juhtide tarkadest otsustest.
Kümne aasta pärast saab ühe kuupalga eest osta ruutmeetri keskmisest korterist. Kuid mitte seetõttu, et korteri hinnad enam ei tõuse, vaid seetõttu, et keskmine palk on tulenevalt tööviljakuse kasvust Eestis selleks ajaks üle Euroopa keskmise. Kasutusel on euro, oleme lõpetamas oma suuri infrastruktuuri objekte - põhimaanteed ja Saaremaa sild.
Oleme näinud ära vasakpoolse, täpsemalt riigi suuremat sekkumist pooldava valitsuse, kes koos vahepeal tugevnenud ametiühingutega põrub koalitsioonis täiega. Selle tulemusena kärbitakse avalikku sektorit - ametnike arvu ja palku. Koondatud suunduvad tööle erafirmadesse. Võimul on pragmaatiline, õhukest riiki pooldav valitsus. Andrus Ansip pole enam peaminister.
Ses mõttes eristub Eesti Venemaast, kes on samuti rikkam kui kunagi varem, kuid kus on taas presidendiks Vladimir Putin. Eesti president on Siim Kallas.
Ettevõtja on silmad pööranud lõunast põhja ja läände. Turuosa ja raha haaratakse hellitatud Lääne-Euroopa ettevõtjalt. Ilus pilt, kas pole?
See on nii aga ainult juhul, kui keegi meist ei istu edasistel aastatel käed rüpes, kui me ei lase asjadel lihtsalt kulgeda. Vastasel juhul elaksime vaikivas ajastus. Rein Langi ja Märt Raski ponnistused on vilja kandnud. Suured internetiportaalid on riikliku kontrolli all, ülejäänud meediat hoitakse ohjes kohtulahenditega. Meedia tähendabki siis tasalülitatud meelelahutusajakirjandust.
See Eesti ripub ära peaasjalikult Euroopa abirahadest, mille aruannetest saab kohustuslik lektüür gümnaasiumile. Ses Eestis on korporatiivsus läbi põiminud korruptiivsusega tasemel, kus neid eristada enam ei saagi. Olukorda Eestis kontrollib kitsas klikk ärimehi.
Paksu riigi ülalpidamiseks on regiooni kõrgeim maksumäär. Rikka Makedoonia lapsed õpivad koolis Eesti näidet peatüki all "Kuidas tipust valede otsuste tõttu ülikiirelt põhja langeda". See Eesti on külm ja pime riik, mis ei köida turiste, võõrtööjõudu ega välismaist kapitali. Ega meie lapsigi.
Tahame me seda? Näita oma meelsust valimiskasti juures, heade väärtuste ja õigete hoiakute ülekandmisel lastele. Näita, et Eesti suurim loodusvara on tema kodanik.
Hetkel kuum