Lihtne ajutreening aitab tõsta IQ-taset

Intelligentsustaset on püütud tõsta küll arvutimängude, küll pusledega, aga tõestust sellele, et IQ sellise tegevuse käigus kosub, pole saadud.

Nn liikuv intelligentsus seisneb võimes arutleda, lahendada uusi olukordi ning mõelda abstraktsetes kategooriates. Sel on otsene seos töise ja haridusalase edukusega ja see on suures osas pärilik.

Varemgi on proovitud liikuvat intelligentsust harjutuste abil kasvatada, kuid tulemuseks on olnud see, et nende kindlate harjutuste lahendamise tulemused tõesti paranevad, aga need oskused ei laiene mujale.

USA Michigani Ülikooli neuropsühholoogid aga kirjutasid ajakirjas New Scientist, et teatud ülesannete lahendamine tõstab IQ-taset. Ja mida rohkem neid lahendada, seda paremaks IQ-skoor läheb.

Neuropsühholoog Susanne Jaeggi pani koos kolleegidega 70 täiskasvanut lahendama ülesandeid, mille käigus tuli jälgida iga kolme sekundi järel ekraani eri kohtadesse ilmuvaid ringikesi. Kui ringike oli samas asukohas olnud ka üle-eelmisel kuvamisel, pidi vajutama nuppu.

Samal ajal loeti neile ette häälikuid ning nuppu tuli vajutada ka siis, kui kuuldud häälik oli sama, mis öeldi üle-eelmisena. Ülesandega hästi hakkama saanud katsealustel nihutati intervalli - näiteks tuli vajutada, kui ring oli samas kohas, kus see oli kolm kuvamist tagasi. Iga päev treeniti 20 minutit ja nii 8, 12, 17 ja 19 päeva järjest.

Osalejad täitsid IQ-testi enne treeningute algust ja pärast lõpetamist. Selgus, et harjutamise käigus tõusis inimeste IQ märgatavalt ja mida rohkem harjutati, seda parem oli tulemus. Jaeggi sõnul oli harjutamine tulemuslik, kuna harjutajate jaoks säilis väljakutse ning ülesandeid ei saanud lahendada automaatselt.

Samas ütles Robert Plomin Londoni psühhiaatriainstituudist, et intelligentsuse uurijad pole väitnud, et liikuv intelligentsus ongi muutumatu suurus, nagu ilmneb Jaeggi teadusartiklist. Ka kool on ju selleks mõeldud, et pärilikke omadusi harjutamise abil edasi arendada, lisas Plomin.

Autor: Villu Päärt