Rootsi leht pakub Raasukest Swedbanki uueks juhiks

Raasuke on tark ja ambitsioonikas, praeguses Swedbanki juhtgrupis paljude arvates ainuke, kel on vajalik tegevjuhi kompetents, kirjutas leht. "Küsimus on aga selles, kas Sparbanksstiftelserna (Swedbanki suurim omanik -toim) laseb eestlasel juhtida rootslaste panka," kommenteeris lehele üks analüütik. Dagens Industri väitel räägib Raasukese vastu ka asjaolu, et tal ei ole kogemust Rootsi pangandusest.

Raasuke ütles Dagens Industri artikli kohta, et see on puhas spekulatsioon. "Olen selle uudise lühikokkuvõtet näinud, aga mul ei ole selle kohta midagi öelda ei praegu ega ka tulevikus," ütles Raasuke. "See on spekulatsioon."

Kauaaegse Ühispanga juhi Ain Hanschmidti hinnangul on küll võimalik tõusta mööda karjääriredelit välismaise emapanga tippu. "Minu teada on Eestis juba inimesi, kes on jõudnud viieliikmelises juhatuses 5. positsioonile. Küll tuleb aeg, mil jõutakse ka 1. positsioonile," ütles ta.

Samas ei tahtnud ta kommenteerida Dagens Industri spekulatsiooni, et Swedbanki praeguse juhi mantli pärib tuleval aastal Hansapanga juht Erkki Raasuke.

"Minul ei olnud plaani emapangas karjääri teha ja ma ei hakka siin ütlema, miks," sõnas Hanschmidt enda kohta.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul on Raasuke tugev strateeg, kuid siinsed pangajuhid on tema hinnangul välispanga juhtimiseks piisavalt küpsed alles pärast majanduslanguse läbimist.

"Tegemist on Baltimaade suurima pangandusgrupi väga staažika ja eduka pangajuhiga, kes omab väga head ülevaadet Balti pangandusest ja majandusest ning tunnetab kasumlikku kasvu. Erkki on tugev strateegiline juht," nimetas Rehe Raasukese tugevaid külgi.

Nordea Panga juhi Vahur Krafti sõnul hinnatakse rahvusvahelisel tasandil Eesti juhtide töökust ja juhtimisstiili. Spekulatsioonid Erkki Raasukese peatsest karjäärihüppest innustavad tema meelest aga ka teiste valdkondade tippjuhte.

"Karjääri tegemisel pangandussüsteemis ei pea ma väga reaalseks takistusi rahvuse tasandil," lisas Kraft. "Emafirma tippjuhtkonda liikumine on eri sektorite lõikes üldjuhul väga sarnane. Kahtlemata mõjutab taolisi otsuseid kultuuriline taust, kuid seda samal moel kõikides sektorites - meediaärist panganduseni."

Ma sooviks talle kindlasti palju õnne, kui see nii peaks juhtuma. Üldiselt on igal pool ootus, et asjad peaksid tehtud saama. Rootsis keskendutakse küll rohkem kui Eestis sellele, kuidas asju tehakse. Aeg-ajalt on see näiline, kuid vähemasti jäetakse mulje, et kõik on otsusesse kaasatud, isegi kui tegelikult valmib otsus kuskil tagatubades. Kui see on aga siiras, võtab otsustamine väga kaua aega. Ma olen ise näinud, et Rootsi on Londoni järel teine koht, kus börsiettevõtetel on protsentuaalselt kõige rohkem välismaalastest juhte. Nii et eestlaste arvamus, et rootslased tahavad rääkida ainult rootslastega, ei vasta tõele.

Arvan, et see on täiesti reaalne. Kohtusin mõne aasta eest Swedbanki keskastmejuhtidega, kes olid Tallinnas käinud ja Raasukesega kohtunud, ja ta jättis neile positiivse mulje. Olukorras, kus Rootsi börsiettevõtet juhib välismaalane, pole midagi uut. Rootsis suhtutakse välismaa juhtidesse äkki natuke vähema dramaatikaga kui Eestis.