Rumeenia ja Bulgaaria kui noor Eesti

Rumeenias on välisinvestoreid ahvatlenud pangandussektor ja autotööstusega seotud valdkonnad.

Bulgaaria proovib investoreid meelitada kõrgtehnoloogiaga seotud tööstustesse. "Meie eesmärk on stimuleerida kõrgtehnoloogilist tootmist, mis puudutab telekommunikatsiooni- ja arvutiteadust, millega luuakse lisandväärtust," lausub Bulgaaria majandus- ja energeetikaministeeriumi aseminister Anna Janeva oma kabinetis suitsu pahvides.

"Praegu on kinnisvarasektoris buum, kuid arvan, et kõrgpunkt on möödas," lisab aseminister.

Bulgaaria prioriteetideks on investeeringud tuuma- ja taastuvenergiasse ning töötlevasse tööstusse. Samuti loodab riik äratada huvi rahvusvahelistes autotööstustes.

"Et investeerimist soodustada, alandasime 2007. aastal ettevõtte tulumaksu 10 protsendile, mis on Euroopa Liidu madalaim," teatab Janeva. Siiski ei pea ettevõtjad tulumaksu maksma kõigis omavalitsustes. 264 omavalitsusest 141s on maksumäär koguni 0 protsenti. Need on omavalitsused, kus tööpuuduse tase on kõrge. Sellest aastast kehtib ka 10protsendiline proportsionaalne tulumaks eraisikutele.

Rumeenias on tulumaksumäär kõrgem - nii ettevõtetele kui ka eraisikutele 16 protsenti. Samas on Rumeenial õnnestunud erinevalt Bulgaariast meelitada enda juurde autotööstusi.

Esimeseks pääsukeseks oli Renault, kellele järgnes Ford. Samuti on Rumeenias palju tööstusettevõtteid, kes teevad allhanget autotööstustele.

Rumeenias kõige suurem välisinvestor on aga praegu Austria oma pankadega. Teisel kohal on Holland ja kolmandal Saksamaa, seejärel Prantsusmaa ja Itaalia.

"Kui vaadata, kui palju on loodud uusi ettevõtteid, siis võib öelda, et pärast ELiga ühinemist on toimunud tõeline buum, ka väliskompaniide seas," räägib Rumeenia riigisekretär Alice Bitu.

Välisinvesteeringute maht sel aastal on üle 10 miljardi euro, mis on enam kui kümnel eelneval aastal kokku.

Bitu ärgitab ka Eesti ettevõtteid Rumeeniasse raha paigutama. Tema hinnangul on Rumeenial ja Eestil ühesugune poliitiline taust, mistõttu suudavad eestlased paremini mõista rumeenlaste mentaliteeti ja asjaajamist.

Teine põhjus Rumeeniasse investeerimisel on turu suurus. "Nagu ma tean, on Eesti väga edukas olnud, aga mulle tundub, et te olete saavutanud teatud taseme, nii et te tahate areneda väljapoole Eestit," ütleb Bitu.

Suurimaks probleemiks ettevõtluses peab riigisekretär tööjõupuudust, kuna Rumeenia elustandard erineb ELi keskmisest niivõrd, et probleeme on ka oskusliku tööjõu leidmisega. Seepärast on valitsus hakanud riiki tööle lubama moldaavlasi, ukrainlasi ja teisi idaeurooplasi.

"Kõige suurem puudus on ehitussektoris ja tööstuses," möönab Bitu.

Oskustööjõu puudus on hakanud valmistama probleeme ka Bulgaariale.

Riigi majandus- ja energeetikaministeeriumi ettevõtluspoliitika osakonna juhi Eli Anavi sõnul avaldavad ettevõtjad Bulgaaria valitsusele survet, et see lihtsustaks võõrtööjõu riiki lubamist. Enam vajatakse madalama või keskmise haridustasemega töötajaid, näiteks ehitajaid. Töötus on Bulgarias keskmiselt 7 protsenti, pealinnas Sofias ainult 2 protsenti.

Bulgaaria plussideks välisinvestorite silmis peab Yaneva madalat hinna- ja palgataset, väikest maksukoormust ning head asukohta.

Bulgaaria on värav lõuna-ida turule, eelkõige tooraine- ja maavaraturgudele näiteks Türgis ja Lähis-Idas. Ja ka vastupidi - Jaapani, Korea, Hiina ja India investorid näevad Bulgaariat hea võimalusena sisenemaks Euroopa Liidu turule.

Bukaresti börsil noteeritud Rumeenia tööstusettevõtte Alumili jaoks on riigi pealinn muutunud logistilise võimekuse poolest väheatraktiivseks ja seepärast kolitakse linna, kust paremini üle riigi asuvaid ladusid teenindada.

Tegemist on Aluminium Groupi 26 tütarettevõttest suurimaga ja Rumeenia alumiiniumprofiilide turu liidriga, kelle turuosa on umbes 36 protsenti. Ühe Kreeka perekonna suuromanduses olevasse Alumili on investeerinud ka Avaroni ja Trigoni fondid.

Alumili arengujuhi Marius Ionita sõnul läheb konkurents alumiiniumprofiilide turul Rumeenias üha tihedamaks.

Alumili kliendid on kohalikud ehitusettevõtted, kes toodavad aknaid, uksi ja seinu või teevad suuri fassaade ärihoonetele. Eksport ulatub ainult 4 protsendini ja põhiliselt eksporditurg on Moldova.

Alumili avalik esmaemissioon toimus 2006. aasta detsembris ja see märgiti 16,4 korda üle. Ionita hinnangul oli see väga hea tulemus selle aja kohta. "Me saime 8,4 miljonit eurot, mida kasutame uue logistikakeskuse ehitamiseks Filipestisse, mis asub 78 kilomeetri kaugusel Bukarestist," teatab Ionita.

Alumil on otsustanud logistikakeskuse pealinnast välja viia, sest nad tahavad varustada kogu Rumeenia ladusid. "Bukarestist oleks seda logistiliselt raske teha, sest linnas on nii palju autosid ja suurtel veoautodel on raske meie lattu pääseda," märgib Ionita.

"Kahel viimasel aastal on meie suurimaks probleemiks aga olnud palkade tõus," möönab Ionita, kelle sõnul oli see mõlemal aastal kuni 25 protsenti. "Kindel on see, et see on liiga suur tõus, sest produktiivsus ei tule nii kiirelt järele."

Küsimuse peale, kuidas on seadusandlik pool äri mõjutanud, vastas Ionita, et alati on riigi bürokraatliku süsteemiga probleeme, kuid midagi suurt ei ole ette tulnud. Vaid siis, kui nad korraldasid aktsiate avalikku pakkumist, blokeeris riik aktsiad kaheks kuuks, kuna oli üks seaduselünk. Finantsjärelevalve organisatsioon lõpuks leidis lahenduse. "Aasta-aastalt muutuvad asjad paremaks," kinnitab Ionita.

Autor: Virge Lahe